Читать книгу Miljardäri vang - Maureen Child - Страница 6

Debbie silmad läksid õudusest pärani ja Gabe’il polnud häbi tunnistada – vähemalt endale –, et ta nautis seda. Ta peaaegu kujutas ette naise mõtteid, kui tema näos vaheldusid ainsa silmapilgu jooksul hämmastus, segadus ja viha.

Muidugi, kuna tegemist oli Debbie Harrisega, ei lasknud vihapurse ennast kaua oodata.

“Kas sa oled peast segi?”

Gabe puhkes naerma. “Kas nii räägitakse oma vangistajaga?”

Debbie taganes sammu ja silmitses meest, otsekui näeks teda esimest korda. Siis raputas ta pead ja lausus vaikselt: “Sa ei saa mind siin niiviisi luku taga hoida.”

Aga ta sai.

Gabe polnud näinud Debbiet kümme aastat ja ta ei valetanud, kui ütles, et pole temale suurt mõelnud. Vähemalt seni, kuni Debbie oma sõbrannadega saarele ilmus.

Sellest hetkest alates ei suutnud ta mõelda enam millestki muust. Äärmiselt ärritav, ent tõsi. Gabe polnud mees, kes laseb ennast hormoonidel juhtida, ja tal oli alandav isegi enesele tunnistada, et ihaldab Debi. Lõppude lõpuks on tal oma elu elada. Oma plaanid. Plaanid, milles polnud Debil kohta. Ja ikkagi...

Gabe silmitses trelle ja siis Debbiet. “Tundub, et saan.”

Debbie nägi ikka veel neetult hea välja. Kenast neiust oli saanud kümne aasta jooksul ahvatlev naine. Tema figuur oli laitmatu, tema nägu raamisid pikad pehmed blondid juuksed ja tema päevitunud nahk oli sooja mee karva.

Gabe’ile meenus selle maitse ja ta tundis nälga. Ta pidi endale tunnistama, et arvatavasti on naise siin hoidmine viga. Pagan, oleks pidanud tal minna laskma. Debbie oli olnud juba lennujaamas, taas kord tema elust lahkumas, ja ikkagi oli ta kasutanud võimalust teda kinni pidada.

Ta ei teadnudki täpselt, miks nimelt.

“Mis mängu sa oma arvates mängid?” Debbie hääl oli vihane sisin.

“See pole mäng,” vastas Gabe tõredalt. Vähemalt see oli tõsi.

“Muidugi on see mäng,” kähvas Debbie. “Su mees lennujaamas ütles, et minu passiga on mingi jama. Me mõlemad teame, et see pole tõsi.”

“Ei ole vale. See on kaval võte, mida turvamehed tavaliselt kasutavad kahtlusaluse rahustamiseks, et neid siia tuua.”

“Kahtlusaluse?” röögatas Debbie, jäi korraks vait, vaatas Gabe’ile uurivalt otsa ja küsis: “Mis mõttes tavaliselt?”