Читать книгу Värav hingede maailma - Merike Villard - Страница 3

„Sinu sees on kõik nii selge,“ ütleb mulle sensei¹ Tadao Kawahara pärast shiki-teraapia² koolituspäeva Eestis. Shiki järgi oled sa aeglane ja rahulik energia, aga kui oled otsuse teinud, liigud kiiresti ja otsustavalt. Selle peale meenuvad Florinda Donneri sõnad nõidade maailma kirjeldavast raamatust „Unenägemine“: „Ma tean täpselt, mida teha. Ma ootan alati, et sündmused minu eest valiku teeksid. Ja siis tegutsen kiiresti ja energiliselt. Sa jääd maha, kui sa valvas ei ole. Häda on hoopis selles, kui sa pole veel oma otsust langetanud.“ „Jah, ma kuulen kutset, ma pean minema,“ vastan Kawaharale. Teadmata, kuhu see sisemine kutse mind üheksa kuu pärast tegelikult viib.

Shikoku 88 templi palverännak ei olnud minu jaoks lihtsalt matk. See oli teekond lähemale iseenda väele läbi nähtava ja nähtamatu maailma, läbi inimeste ja olukordade. Sel teekonnal olid minu jaoks kaugeleulatuvad tagajärjed. See avas mulle teise maailma, mis on eksisteerinud kogu aeg mu tavamaailma kõrval, aga millele ma seni olin julgenud vaid vargsi otsa piiluda, seades endale piirid sotsiaalsete normide järgi ja lõigates end ära lõpututest võimalustest. Ma ei lubanud endal kogeda reaalsuse alternatiivseid tajumisviise, mis aitavad distantseeruda mu senisest reaalsusemääratlusest. Määratlusest, mis oli aastatega kokku klopsitud ettekujutus sellest, kes ma olen ja milliseks ma võin saada.

See raamat on täis isiklikku avatust ja avastusi, mis ei pretendeeri ajaloolisele ega kultuurilisele tõele, kuid kõneleb ausalt ja lahtiste kaartidega minust endast. Kirjasõnasse said kogemused läbi hetkede, mil pilk ja hing peatusid, et salvestada endasse olulisim, mis kannab ja toidab mind ka tulevikus.

Tänulikkuses vaatan teie kõigi silmadesse, kes te aitasite oma olemasoluga mu elu luua just selliseks, nagu ta praegu on. Olgu selle kohtumise ajaliseks väärtuseks kas 5 minutit või 50 aastat. Kõige ilusam kink, mida saame üksteisele teha, on isiklik aeg. Täna on aja väärtuseks see raamat, mida lugedes minuga viibid. Viibid rännakul läbi aastate, läbi nähtava ja nähtamatu maailma ning läbi minu erimaitseliste tunnete. Selle aja kingin tänulikkuse ja armastusega Sulle, kallis lugeja.

Neid ridu kirjutades mõtlen sügava tänutundega oma lastele, Triinule ja Gert Emilile, kes on minu kõige suuremad õpetajad inimeseks olemise õppetundides. Kummardan sügavalt oma sensei’de, Kasuko Kuratomi, Tadao Kawahara ja Kohzoh Tanaka ees, sest ilma nende nähtava ja nähtamatu maailma tarkuseta ei oleks ma siin, kus olen praegu. Tänutundega pean meeles neid inimhingi, kelle kaudu saadud väljakutset pakkuvad õpetunnid mind põlvili mutta surusid, et õpiksin elule ja iseendale ausalt ning julgelt otsa vaatama. Südantsoojendav tänulikkus ka neile armsatele, kes toetavad ja armastavad mind tingimusteta, et end elu õppetükkidest turvaliselt ja hoituna saan läbi hingata.

Selles raamatus kirjutasin end alasti, sest kõik need read on kirjutatud eelkõige mulle endale, ühel kevadel, kirsiõiteaegu Jaapanis, Shikoku saarel … Kõik muutub, sest see oli vaid hetk, mis iial ei kordu … ichi-go ichi-e …