Читать книгу Must-kuldne müts me peas I - Märt Karmo - Страница 5

Reaalkooli ajalooraamatu peamiseks allikaks on olnud Tallinna Linna Poeglaste Güm­naa­siumi (või Reaalgümnaasiumi) fond 144 (nimistu 1; [1914] 1919–44) Tal­linna Linnaarhiivis, mille huvipakkuvama osa moodustavad pedagoogikanõukogu (õppe­nõu­kogu) protokolliraamatud, kirjavahetus, õpetajate isiklikud toimikud, õppe- ja töökavad, õpilaste nimestikud, eksamite hinnetelehed, õpilaste edasijõud­mise hinnetelehed, klassitunnistused, kiituskirjad, lõputunnistuste teisendid, õppemaksu tasumise raamatud, statistilised aruanded j.m. Kahjuks on suhteliselt napid pedagoogide isiklikud toimikud. Hoopiski puuduvad dokumendid õpilaste ja õpilasühenduste ning vilistlaskogu tegevuse kohta, mistõttu on jäänud katmata-kajastamata olulised tahud kooli olemuslikust tervikpildist. Seda on tulnud korvata muude allikate abil. Reaaliga seotud ainest on hangitud ka muudest arhivaalidest.

Raamatusse koondatud käsitlusele väga oluliseks taustaks ja aluseks on ametlikes väljaannetes („Riigi Teataja” j.t.) üllitatud õigusaktid ning muu normatiivmaterjal. Ohtralt on kasutatud tollastes ajalehtedes-ajakirjades ilmunud asjassepuutuvaid kirjutisi ja nuppe, mis sageli erilise põhjalikkusega ei hiilga. Ka võib mõneski ajalehe­loos esineda vigu. Eriti pealiskaudseiks ja lünklikeks jäid pealinna koolinoorsoo (TKSÜ) spordivõistluste ülevaated. Ajakirjandusartiklite leidmisel oli abi Tallinna Pedagoogikaülikooli üliõpilase Halliki Lehtlaane diplomitööst „Tallinna Reaalkooli bibliograafia”196, kuid väga palju tuli juurde otsida.

Oma koha allikmaterjalide loetelus on leidnud ka eri aegadel ilmunud ja -laadsed biograafilised leksikonid.

Reaalkooli ajalooraamatu eellugu ulatub 1930. aastasse, mil Reaali pedagoogika­nõukogu otsustas kooli 50. aastapäevaks anda välja asjakohase raamatu, mis aga jäi teadmata põhjustel ilmumata. Kui põhjalik või ulatuslik see väljaanne tulema pidi, on raske öelda, sest mingeid asjaomaseid andmeid pole allakirjutanu arhiivist ega mujaltki leidnud. Lähemalt on kõnealusel teemal peatutud käesoleva raamatu III peatüki üldosas.

Autori jaoks jääb selle raamatu kirjutamise esmaajend 1950. aastaisse, kui vanematelt vilistlastelt kuulsin esmakordselt iseseisvusaegse Tallinna Reaalkooli minevikust, legendaarseist õpetajaist ja kooli kuulsusrikastest traditsioonidest. Kooli ajaloo kohta polnud selleks ajaks ühtegi raamatut ilmunud ja kui ka olnuks, nõudnuks selle hankimine raamatukogustki tõsist vaeva, sest väljaanne kuulunuks kindlasti keelatud kirjanduse nimekirja ja raamatukogu n.n. erifondi. Ka omal käel Reaali ajaloo uurimine tundus võimatu, sest omariiklusaegsetele materjalidele pääses arhiivis ligi üksnes mõne asutuse ametliku kirjaga. Tollane Tallinna II Keskkool ei olnud aga sõjaeelse Reaali ajaloo uurimisest huvitatud ning omaaegse „kodanliku natsionalismi kantsi” kohta erapooletu uurimuse avaldamine poleks tulnud kõne allagi. Arhiivides kehtisid isegi veel kaheksakümnendate aastate algul sedavõrd ranged eeskirjad, et lugemissaalis tehtud märkmed tuli lahkudes igal päeval arhivaarile üle anda, et see saaks siis kontrollida, mida uurija välja oli kirjutanud. Et seda kontrolli üldse või väga põhjalikult tehti, seda ma Linnaarhiivi puhul küll kinnitada ei saa.

Huvi Reaali ajaloo vastu aga jäi kripeldama. Kuni Reaali 100. sünnipäeva eel, 25. jaanuaril 1981, oli kool lõpuks tohtinud moodustada vilistlasnõukogu, lisaks 16-liikmelise presiidiumi eesotsas Mihkel Veidermaga (1948). See seltskond võttis südameasjaks Reaalkooli ajalooraamatu koostamise ja väljaandmise juubeliks. 1981. aasta jaanuaris, vilistlaspäeval, tehti kavandatavast raamatust pikemalt juttu ja tundus, et mul võib avaneda võimalus kooli ajalooga lähemalt tutvuda. Läksin koostatava raamatukese ühe autori, ajaloolasest vilistlase (1933) Otto Karma jutule ja pakkusin oma abi. Lootsin, et saan kasvõi mõne kümnendigi oma hoole alla võtta, kuid minu üllatuseks ütles kaasvilistlane mulle lihtsalt: „Mina võtan Peetri Reaalkooli, võtke Teie eesti- ja sõjaaegne Reaalkool.” Selgus, et mitmed n.-ö. paberitega ajaloolased-vilistlased olid eri põhjustel keeldunud kaasa löömast ning nii oli minu pakkumine teretulnud. Ka mina olin rahul, sest sain läbitöötamiseks südamelähedase ajastu ja vaevalt nõustunuks ma „hosiannat laulma” sõjajärgse ja okupatsiooni­aja Reaalile.

Seda, et realistid paguluses olid Tallinna Reaalkooli auks juba 1971. aastal 450-lehe­kül­je­lise mälestusraamatu avaldanud, siis ma veel ei teadnud ja polnud ka Jüri Remmelgase (1926) koostatud koguteost käes hoidnud.

H. Taremäe ja M. Karmo vanema koolivenna maja ees Hillsboros (USA) 1988. aastal

Kodumaal taheti esialgsete kavade kohaselt üllitada 36-leheküljelist aimeraamatukest. Selle ideoloogiliseks juhiks ja koostajaks oli kutsutud Endel Laul tollasest TA Ajalooinstituudist, käsikirja toimetajaks (s.h. trükivõimaluste leidjaks) nõustus hakkama vilistlasest ajakirjanik Tõnu Ots (1960). Tsaariaegse (1881–1918) osa pidi kokku kirjutama O. Karma, järgmise (1918–44) Märt Karmo (1962) ning okupatsiooniaastad (1945–81) ajaloolane Anne Jakobson (1964). Lisaks oodati erikirjutisi Ustus Agurilt (1946) teadlastest, Peeter Tarvaselt (1934) arhitektidest, Harri Lesselilt (1929) realistidest n.n. Suures Isamaasõjas, Ivar Trikkelilt (1949) kultuuritegelastest ja Raimond Isokilt (1932) kooli spordielust. Lisada taheti õpetajate nimekirjad ning kooli kronoloogia. Raamatukese osade vahekord oli muidugi ideoloogiliselt õiglaselt doseeritud – eestiaegne osa hõlmas seitse lehekülge, küllap samapalju (või vähemgi) jäeti Peetri Reaalkoolile, ülejäänu okupatsiooniaegsele Tallinna II Keskkoolile ja erikirjutistele. Mingist esialgsest visandist selgub, et veneaegses peatükis tuli tingimata kajastada partei- ja komsomoli- ehk nagu tollal nimetati, ühiskondlikke organisatsioonide tööd. Kogu seda ajajärku tulnuks iseenesestmõistetavalt käsitleda rangelt leninlike ideoloogiliste hinnangute soustis.

Aega oli vähe, seetõttu suundusin koolist võetud saatekirjaga kohe Tallinna Linna­arhiivi. Seal selgus, et lugemissaali lahtiolekuajad kattusid mu tööajaga, mis tähendas seda, et harrastusuurijal oli peaaegu võimatu, või siis üksnes oma lõunaaegade arvel arhiivis töötada. Õnne(tuse)ks jäin grippi ning patustades ravirežiimi vastu ja haigeksolemist venitades, käisin peaaegu kaks nädalat arhivaale tuhnimas. Tänan tagantjärele toonaseid arhiivitöötajaid, kes vastutulelikult lasid mind seal töötada lausa hommikust õhtuni, seega tunduvalt kauem kui lugemissaali ametlik tööaeg ette nägi. Kirjutasin Reaalkooli fondist välja hulgaliselt põnevat materjali, millest siis suure vaevaga seitsmeleheküljelise kirjatüki kokku pressisin. Kuna tegu polnud teadusväljaandega, siis jäid käsikirjas ära ka viited, mis pisut kergendas tööd. Jõudsin oma peatüki isegi tähtaegselt T. Otsale ära anda ja jäin huviga ootama asjade edasist arengut.

Neil aegadel saingi esmakordselt pilku heita raamatusse „Mehed Vabaduse puiesteel” ja loetu hämmastas mind tõsiselt. Tunnetasin selgelt, kui kuulsusrikka minevikuga kooli vilistlane oli mul au olla. See teadmine suurendas respekti ja elavdas veelgi huvi Reaalkooli mineviku vastu. Esmatutvusest peale olen ülalviidatud koguteosest pidevalt ja aina midagi uut avastanud ning küllap jääb „Mehed Vabaduse puiesteelt” asendamatuks ja põhjatuks allikaks kõikidele realistidele edaspidigi.

Ei mäleta enam, kuidas täpselt, kuid väidetavalt mõne autori ja koostaja loiduse tõttu jäi brošüür tähtpäevaks ilmumata. Küll aga tegid kõik ülalnimetatud (v.a. H. Lessel) oma peatüki põhjal ettekande Reaali ajaloo juubelikonverentsil 25. septembril 1981. O. Karma teksti luges ette Martin Viirand (1961). 1982. aasta jaanuaris väljendas Friedrich Paalberg (1927) vilistlasnõukogu aruandes veel optimismi, et „brošüüri väljaandmine on viibinud, kuid see ilmub kindlast, loodame kevadeks.” Aga tõeks ja teoks see lootus ei saanud, sest teised põhiautorid ei olnud enam jätkata soovinud.

Kuna olin saanud ligipääsu arhiivi ja n.-ö. hamba verele, jätkasin vana loakirja alusel tasahilju arhivaalide läbitöötamist ka järgmistel aastatel. 1984. aastal valmis ligi 200-leheküljeline (koos lisadega) käsikiri „Tallinna Reaalkool 1918–44”. Neil aastail ei tulnud säärase, üksnes n.n. klikiaegse kool ajaloo avaldamine kõne allagi. Kui, siis üksnes koos sõjajärgse kooli arengulooga, selle kirjutajat aga ei leidunud ning ise ma seda (koos kohustusliku komsomolitegevuse rõhutamisega) ka teha ei soovinud. Nii jäi see käsikiri ootama paremaid päevi.

1988. aastal, Eesti uuel ärkamisajal, kui algas kodumaa ajaloo taasavastamine ja avalikustamine, hakkas ka Reaalkool, õieti direktor Hain Hiieaas ja vilistlaskogu, taas mõtlema selle peale, et kooli 110. aastapäevaks 1991. aastal Reaali ajalooraamat välja anda.

Septembris 1988 pääsesin külaskäigule Ameerika Ühendriikidesse. Enne Eestist lahkumist fotografeerisin oma Reaalkooli manuskripti. Kõik kuus-seitse filmilinti pakkisin sisse nagu kasutamata filmid ja võtsin kaasa, et anda need üle Heino Taremäele (1941), kelle aadressi ja telefoni olin ta sugulaselt Tallinnas hankinud. Toll mu filmikarpide vastu õnneks huvi ei tundnud ja nii jõudsin nendega õnnelikult Buffalosse (NY). Kui Ühendriikides elavate realistide priimusele helistasin ja pakkusin talle oma filmitud käsikirja kasutada, kutsus H. Taremäe mind naaberosariiki (New Jersey) Sommerville’i Hillsborosse omale külla. Enne kodumaale naasmist veetsingi kolm päeva tema külalislahkes kodus, kus muidugi arutasime ka Reaali ajaloo avaldamise probleeme. Välisvilistlased koostasid juba uut mälestusraamatut, mina rääkisin kodumaal peetavatest plaanidest. Olgu etteruttavalt öeldud, et H. Taremäe kasutaski minu käsikirja osi oma „Reaali Teise Raamatu” juures.

Kodumaal õnnestus 1989. aasta talvel uue raamatu kavand koostada ja maikuuks, paljudest äraütlemistest hoolimata, raamatu kokkupanekuks väike huviliste rühm kokku saada. Kool kutsus taas toimkonna etteotsa E. Laulu, kes pidi O. Karma varasemat käsikirja täiendades kirjutama valmis Peetri Reaalkooli peatüki. 1940.–45. aastad lubas läbi töötada Karl Gailit (1941), 1945–50. aastad Voldemar Lindström (1952), viiekümnendad aastad Ülo Pihlak (1958), kuuekümnendad võtsin enese hooleks ning seitsmekümnendad Andres Mihkels (1972). 1980. aastate kokkuvõtte pidi koostama Siiri Kallion-Rieberg (1987). Tekkis ka mõte pühendada üks peatükk Saksa Reaalkoolile. Mõningate otsingute tulemusena leidsin ja sain nõusse kaks selle kooli innukat vilistlast – Gerhard Liivaku (1937) ja Peter Veltmanni (1940 K). Ise püüdsin samaaegselt 1918–44. aastate peatükki täiendada.

Kui eelnimetatud koolivendadelt hakkasid materjalid juunist-septembrini 1990 laekuma, selgus, et vaatamata eestiaegse osa tutvustamisele eeskujuna ja selle põhjal etteantud kondikavale, oli esitatud kirjatükkide ülesehitus mallist hoopis erinev, samuti jäi autorite kirjapandu sageli suhteliselt pinnapealseks, viited polnud korrektselt esitatud või puudusid hoopis. Ainsana oli 1970. aastaist teinud väga põhjaliku ja ulatusliku (u. 100 lk.) ülevaate A. Mihkels. Suhteliselt üldiseks jäi ka viimasele kümnendile pühendatud osa, paljuski seetõttu, et 1980. aastate materjalid polnud väidetavalt linnaarhiivi jõudnud ning kooliski valitses selles osas suur segadus. Hoopis raskes olukorras olid Saksa Reaalkooli vilistlased, sest kooli arhiiv oli 9. märtsil 1944 hävinud, seetõttu pidid nad piirduma vaid eneste ja 1981. aastal ilmunud mälestusraamatust valitud meenutustega, samuti muu kättesaadavaga.

Niisiis ei haakunud kokkusaadud materjal suuremalt jaolt suhteliselt põhjaliku tekstiga, mille olin koostanud eestiaegse Reaalkooli kohta. Sääraste sisuliste kääridega käsikirja ei saanud paraku avaldada. Seetõttu tuli mul endal uuesti arhiivi minna ja koolivendade kirjatöid täiendama hakata (s.h. lisada viiteaparatuur). Ainsana tuli ühtlustamise huvides pigem lühendada A. Mihkelsi kirjutatud peatükki. Kindla kondikava järgi kirjutasin kokku ka G. Liivaku ja P. Veltmanni kogutud Saksa Reaalkooli materjali. Keeletoimetaja pilgu lasi kogu valmivast käsikirjast üle Tiiu Erelt (1960). Usin ja asjalik masinakirjutaja oli üle 80-aasta vanune Salme Kõiv. Tema oli 1939. aastal (siis S. Kabur) romaaniga „Reet Tammiku” võitnud „Looduse” romaanivõistlusel III auhinna, hiljem töötanud toimetaja, korrektori ja masinakirjutajana.

Pidevalt tuli arvestada trükipaberi nappusega ja seetõttu vähendada mahtu.

Samaaegselt (juba septembris 1989) käisid Ants Mutti (1954) ja Rein Mutti (1948) vahen­du­sel läbirääkimised trükikoja „Ühiseluga”, et meie raamat (paberipuudusele ja plaanidele vaatamata) üldse töösse võetaks. Hilisele tärminile hoolimata, saime trüki­kojaga lõpuks siiski kaubale – 5. maiks 1991 pidi käsikiri trükikojas olema. Käsikirja kokkupanekut mõjutas trükipaberi totaalne puudus, mis sundis pidevalt arvestama teksti mahtu ja trükipoognaid ning tihendama-lühendama kõiki peatükke, ka eestiaegset osa. Sellega hakkamasaamine nõudis allakirjutanult aina napimaks jääva ajavaru juures ilusal maikuul peaaegu üleinimlikke pingutusi.

Kui aga tähtaeg kätte jõudis, selgus, et meie külalisautor jättis lubadustele vaatamata, oma käsikirja esitamata. Pärast nii suure vaeva nägemist ja eriti kokkuleppele jõudmist trükikojaga, oli selle tõsiasja teadvustamine lausa šokk. Lootus jäi, et anname raamatu kasvõi pärast juubelipidustusi välja. Veel augustis sai selle lootusega käsikirja täiendatud. Peagi selgus siiski, et puuduvat peatükki ei tule… Nii jäigi Esimesteks Ülemaailmseteks Reaali päevadeks Eestis, 27.–28. septembriks 1991 kooli ajalooraamat ilmumata.

Raamatutegemise tõttu ja sellega rööpselt olin sattunud ka Reaali päevade peakorraldajaks. Lootsime ju, et esimesele vabal kodumaal toimuvale kooli ümmargusele, 110. sünniaastapäevale, saabub rohkesti vilistlasi vabast maailmast, kes kõik ostavad ka raamatut… Need lootused kahjuks ei täitunud. Välisrealiste tuli kohale vähe ja ka raamatu avaldamine ebaõnnestus. Lohutas järeltõdemus, et kokkutulek, mille paljudele üritustele kulus tohutult energiat, tervikuna siiski õnnestus.

Mõnigi lugeja võib ju pärida (ja on ka päritud), et mis siis pooliku käsikirjaga edasi juhtus, mida nende aastate jooksul on tehtud ja miks raamatu valmimine nii kaua aega on võtnud? Püüan sellele alljärgnevalt vastata. Selgitus võib tunduda väga enesekeskne, kuid kahjuks pole keegi peale siinkirjutaja tahtnud kooli ajalooga tõsisemalt tegeleda. Püüded uusi ajaloouurijaid kaasata on lõppenud edutult. Mis puutub Reaali raamatu kirjutamisse, siis palun küsijail siiski lahkesti meeles pidada, et kõik need uurimis- ja kirjatööd on tehtud üksnes vaba- ja puhkuseaja ning sageli unetundide arvelt. Allakirjutanut aegluses ja saamatuses süüdistajad visaku kivi oma kapsaaeda – kõigil on olnud vaba voli kaasa lüüa ja appi tulla.

Pärast 1991. aasta juubelit, pettumusest ülesaanuna, otsustasin jonni mitte jätta ning käsikirja kallal edasi töötada. Sestap hakkasin Peetri Reaalkooli (1881–1918) küllalt mahuka arhiivifondi põhjalikuks ja süsteemseks läbitöötamiseks (varasemad autorid polnud seda kahjuks teinud) juba sama aasta (1991) lõpul värbama uusi abijõude. Nende koormuse hajutamiseks jagasin tsaariaegse kooli ajajärgu (1881–1918) kolmeks. Pidasin läbirääkimisi umbes tosina koolivenna ja -õega, kuid esialgu tulutult. Oma osa mängis siin tõsiasi, et enamus arhivaale olid saksa- ja venekeelsed. Lõpuks andsid nõusoleku appi tulla ajaloolased Kersti Koll (1979) ja Tõnu Kask (1962). Mitmed artiklid ja arhivaalid tõlkis kooli kauane saksa- ja inglise keele õpetaja Renate Virkhaus. Üks ajavahemik jäi ometi katmata, kuni Kalju Kukkur (1945) selle ja suure osa täiendavaltki oma hooleks võttis.

K. Koll ja T. Kask andsid arhiivis tehtud väljakirjutused n.-ö. toormaterjalina mulle üle 1992. aasta lõpuks. K. Kukkur kirjutas enamiku arhivaale ürikhaaval käsitsi välja ning, nagu ta selgitas, oma halva käekirja tõttu, lõi need seejärel trükimasinal ümber. See oli tohutu töö, mis sunnib sügava aukartusega suhtuma kaas­vilistlase äärmise visaduse ja andumusega tehtusse. Kõik see võttis aga aega, mistõttu ta andis oma väljakirjutised (paljudes kaustades) mulle üle alles aasta hiljem.

Esimesed materjalid käes, tuli hakata tsaariaegset peatükki tasapisi kokku kirjutama. Kuid 1991–93. aasta pingelised päevad põhitööl sundisid käsikirja kõrvale panema. Lisaks kujunes nii, et just neil aastail jäin Reaalkooli juurest hävitatud Vabadussõja monumendi endisel kujul taastamise mõtte peamiseks arendajaks ja elluviijaks. See, juba 1989 alanud pingeline võitlus lõppes tänu tollase Tallinna peaarhitekti-aselinnapea Irina Raua toetavale ja mõistvale suhtumisele väärika Vabadussamba koopia (Vambola Mets) taasavamisega 23. veebruaril 1993.

Kui siis Reaalkooli emakeele ja kirjanduse tollane õpetaja Raivo Kuusk palus mul mälestussamba taastamisest kooli almanahhile „Realist” ülevaade kirjutada, asusin õhinal seda tegema. Kuna süvenesin ka monumendi saamisloosse 1920. aastail ja selle hilisematesse mahavõtmistesse, paisus tekst kirjutamise käigus väikesest artiklist ligi 180-leheküleliseks käsikirjaks ja lõpuks 80-leheküljeliseks trükiseks. Raamat „Ühe Vabadussamba lugu” ilmus kirjastus „Huma” kaasabil trükist täpselt kooli aasta­päe­vaks 29. septembriks 1993. Tõsiasi, mis pisutki leevendas 1991. aasta ebaõnnestumist. Samal ajal lõin aktiivselt kaasa kooli hoolekogu asutamisel 1992 ja olin selle aseesimees kuni 1994. aastani.

1994. aastal mõistsin, et tuleks keskenduda vaid pooleliolevale käsikirjale ja loobuda muudest auametitest. Väljakirjutatud materjali oli tsaariaja kohta palju ning selle korrastamine-järjestamine ja raamatutekstiks muutmine (eriti kui polnud ise märkmeid teinud) nõudis lugematuid tunde kirjutuslaua taga. Kuna otsest tärminit ja sundi polnud, siis jagus põhitöö ja muude toimetuste kõrvalt ajalooraamatule aega siiski napilt. 1996. aastaks valmis Peetri Reaalkooli kohta neli allpeatükki (kokku u. 120 lk. käsikirja). Läbikirjutamist jäi ootama ajavahemik 1890–1917. Lisaks eel­nime­tatud kirjatööle koostasin ka Reaalkooli tutvustava artikli Eesti Ent­sük­lo­pee­diale (1996).

Vahepeal tõusid jälle esiplaanile muud ja tähtsamad kirjatööd, mis tõrjusid Reaali asjad kõrvale, kuid päriselt ei pannud ma käsikirja laualt ära kunagi. Töisemad ajad vaheldusid pausidega, kõige rohkem sain kirjutamisele pühenduda siiski puhkuste ajal.

Ühel hetkel tajusin, et tsaariaegsele osa lõpliku valmimiseni võib kuluda veel hulk aega. Selle ajastu vilistlasi polnud enam elus, seevastu sõjaaegsete lendude omi esialgu veel küll, kuid aastad hõrendasid nendegi ridu pidevalt. Niisiis 1997. aastal otsustasin jätta Peetri Reaalkool osa pooleli ning hakata tegelema sõjaaastate realistide ja nende meenutustega. Läksin uuesti arhiivi, et põhjalikumalt süveneda okupatsiooniaastate (1940–44) Reaali puudutavatesse arhivaalidesse, mida ma varem polnud väga üksikasjalikult jõudnud läbi töötada. Ikka ja jälle kohtusin nii iseseisvusaegsete kui ka sõjajärgsete lendude realistidega ning talletasin nende mälestusi kooliajast. Samal aastal kirjutasid kaks tütarlast oma klassikursuse raames Reaali viimase kümnendi kohta õpilastööd, püüdsin neid värvata üheksakümnendatega põhjalikumalt tegelema, kuid tulemusteta.

Mul enesel õnnestus arhiivitöö tulemusena saada võrdlemisi hea ettekujutus Reaalkooli argipäevast traagilistel sõja-aastatel (1941–44), samuti panna kokku küllaltki täpne üldpilt Reaali poiste võitlustest II maailmasõjas, s.h. eriti saksa ja soome mundreis. Lausa nimihaaval (registrina) tegin Riigiarhiivis kindlaks realistide (ka nende, kel jäi kool sõja tõttu lõpetamata) kuuluvuse ühte või teise väeliiki või -ossa. Kõige põhjalikuma ja täpsema nimistu koostasin realistidest-soome poistest. Enne Eesti iseseisvuse taastamist olnuks niisuguste nimekirjade koostamine võimatu. Kohtusin paljude sõja läbi teinud ja saatuse rataste vahele jäänud endiste õppuritega, lugesin mälestusteraamatuid ja muud asjassepuutuvat. N.-ö. toorikuna ja mitte päris valminuna ootab see okupatsioonide (1940–44) peatükk lõpetamist edaspidi.

1998. aastasse mahtus Reaalkooli artikkel Tallinna Entsüklopeediale, raamatunäitus Reaali, Westholmi ja Gustav Adolfi Gümnaasiumi vilistlaste ajalooraamatuist, mitmed kooliga seotud tähtpäevakõned, Reaali kronoloogia koostamine, samuti intervjuud vilistlastega.

1999. aastal nihkus Reaali ajalugu muude raamatute ja artiklite kirjutamise tõttu taas tahaplaanile. 2000. aastal naasin uuesti Reaali käsikirja juurde, lisaks koostasin Heino Taremäe nekroloogi, mitmeid kõnetekste ja nõustasin ka kuue noore realisti ajalootöid. Tõnu Kogeriga (1963) peetud läbirääkimised, et ta ise või mõni teine tema soovitatud vilistlane paneks õla alla 1990. aastate uurimiseks, jooksid paraku liiva.

Aastal 2001 panin kirja Reaali ajaloo ülevaate (18 lk.) ning juhendasin ühte õppurit kooli kujunemise skeemi koostamisel K. Kukkuri raamatu „Tallinna Reaalkool 1881–2001. Vilistlased” jaoks, mis ilmus 2002. On siiras heameel, et suur ajaloo­huvi­line ja väsimatu arhiivisistuja suutis oma aastatepikkuse töö vormistada selliseks mõjusaks suurteoseks. Mul enesel valmisid lühiartiklid Bernhard Ustavist, Heino Taremäest ja Karl Gailitist.

Seejärel tuli täie jõuga pühenduda hoopiski ühele teisele raamatule, mis ilmus 2004. Samal aastal avaldati Tallinna Entsüklopeedias mu artikkel Tallinna Reaalkoolist.

2004. aastal lõpul pöördus direktor Gunnar Polma minu poole selge ja tõsise ette­pane­kuga, anda kooli ajalugu välja osade kaupa ja esimene osa Reaalkooli 125. aasta­päevaks 2006. Leidsin, et see võiks tõesti olla mõistlik lahendus. Sõjaeelse Reaalkooli peatükk oli ainuke terviklik ja mingil kujul valmis osa, mistõttu pakkusingi selle välja, millega koolijuht ka nõustus. Kõnealuse materjaliga polnud ma küll 1990. aastate algusest saadik tegelenud, kuid tundus, et just sellest manuskriptist (1918–44) võis kõige kiiremini raamat valmida. Lootsin heauskselt, et see võiks 2006. aastal juhtuda küll.

Esimese hooga täiendasin olemasolevat (u. 200 lk.) käsikirja nende mälestustega, mida 15 aastat varem olin sunnitud paberinappuse tõttu välja jätma, lisasin ka hilisemaid leide Välis-Eestis ilmunud meenutus- ja muudest raamatutest. Olin nimelt 1990. aastate lõpus hakanud heade sõprade abil süstemaatiliselt täiendama oma koduse raamatukogu eksiilimemuaristika riiuleid. Sügava kummarduse pean siinkohal tegema professor Jüri Kivimäele ja koolivend Kalju Tammarule (1975), kelle abil kokkusaadud raamatuvaliku põhjal täiendasin memuaarsete kildudega esialgset peatükki tublisti. Võrratuks varaaidaks osutusid ka koguteosed „Mehed Vabaduse puiesteelt” ja „Reaali Teine Raamat”. Siiras tänu paguluses viibinud koolivendadele, kes laialipillutuse kiuste suutsid neljakümne aasta eest ja seejärel paarkümmend aastat hiljemgi kokku korjata niivõrd palju hindamatu väärtusega mälestuslikku ainest ning selle raamatutena välja anda.

Kui olin ülalviidatud täiendused teinud, löödi kunagi masinakirjas vormistatud ning lisanduste võrra paisunud käsikiri arvutisse. Kui siis seda väljatrükki värske pilguga üle lugesin, mõistsin äkki väga selgelt, et sellist käsikirja ei tahaks ma küll üllitada. 15 aastat olid lisanud elu- ja kirjutamiskogemust, avardanud silmaringi, muutnud ka arusaamu ja ettekujutust, milline üks niisugune ajalooraamat olema peaks. Tajusin, et tuleb uuesti tõsiselt tööle hakata.

Eriti puudulik tundus Vabadussõja allpeatükk. Selle kallal nägin tõsist vaeva, et jõuda tulemuseni, mis mind ennast rahuldas. Otsustasin põhjalikult läbi töötada ka eestiaegse ajakirjanduse (ajapuudusel siiski mitte päris ammendavalt). Järgmisena asusin täiendama Saksa Reaalkooli peatükki, milles mind aitas palju kooli vilistlane Osip Benenson (1936). Ja nii edasi, ikka peatüki-allpeatüki kaupa. Kasutada vaid napid õhtutunnid, ööd, puhke- ja puhkusepäevad.

Olin optimistlik, et lubatud (või seejärel uueks) tähtajaks saan need ja need osad valmis… Andsin lubadusi, kuna selleks oli ka tugev surve. Vabandan. Aga uurimistöö käigus selgus väga palju sellist, mida tuli täiendavalt läbi töötada ning mida lihtsalt ei saanud ja ei tohtinud välja jätta. Ka ei tahtnud ma nõudmiste latti alla lasta, sest põhitees terendas silme ees – sellist raamatut kirjutatakse vaid korra. Nii ja sinna see aeg kulus.

Veelkord suur aitäh juba eespool ülesloetletud inimestele, eriti aga Kalju Kukkurile, meie seast tänaseks juba lahkunud vanemale koolivennale, kelle usinus arhiivi­materjalide väljakirjutamisel oli lihtsalt uskumatu ja kellega mul oli suur rõõm Reaalkooli ajaloo eri ajajärkude uurimisel koostööd teha.

Lõpuks tahan kiita ja tänada, kahjuks küll tagantjärele ning paljusid postuumselt, vanemaid koolivendi, kes on oma mälestusi talletanud nii trükistes kui ka käsikirjas ning neid vastutulelikult pajatanud ka allakirjutanule. Nimetaksin siinkohal selliseid kaasrealiste nagu Artur Veisserik (1925), Arved Jakobi (1932), Rein Kapper (1937), Martin Kask (1937), Peter Veltmann (1940 K), Hjalmar Laur ja Ilmar Mikiver (mõlemad 1940). Saksaaegse kooli kohta on jaganud meenutusi Uno Palling (õ), Leo Porman, Gunnar Kilgas ja Harri Haggi (kõik 1944). Seda loetelu võiks jätkata pikalt. Tänan neidki, kes on loovutanud koolile või raamatu jaoks oma vanu ülesvõtteid. Eraldi tahaksin tänusõnu öelda Heino Taremäe pojale Olevile. Omapoolse panuse fotode kogumisele andsid ka koolivennad Rein Mutt ja Kalju Tammaru. Mälestuste ja fotode igielav varamu moodustab käesoleva raamatu ühe nurgakivi.

Tänusõnad Tallinna Linnaarhiivi inimestele, eelkõige Indrek Hinrikusele ja kadu­nud Enn Marrandile, samuti Akadeemilise Raamatukogu Baltika osakonna asja­tund­li­kele, alati abivalmis ja sõbralikele daamidele.

Ligi paarikümmend aastat „küpsenud” käsikirja eri osi on nende mitmes valmimisjärgus ja eri aegadel lugenud ning tululikke märkusi teinud mõnedki inimesed, kellele olen samuti väga tänulik. Need on Väino Sirk, Endel Laul, Sirje Kivimäe ja Ilmar Pihlak.

Siirad tänusõnad Reaalkooli direktorile Gunnar Polmale, kes kannatlikult talus minu antud tähtaegade pidevat edasilükkamist, säästis piksevardana mind raamatu tellijate kirjalikest ja suulistest rahulolematuse väljendustest ning uskus minusse. Aitäh! Suure panuse meie raamatu teokssaamisse on andnud tõsine Reaali patrioot Alar Tamkivi (1976).

Nüüd on tegu lõpuks tehtud ja kauase, peaaegu 80 aastat hoovõtuks (juubeliraamatut kavandati juba 1931. aastaks) ning katseteks aega nõudnud uurimistöö üks olulisemaid kapiitleid katuse alla saanud. Olgu selle raamatuga tasutud tänuvõlg toonasele koolile ja kõigile õpetajaile. Saagu sellest raamatust veel üks mälestusteos vanale väärikale Reaalkoolile ning tema kunagistele ja praegustele kasvandikele. Raamatus on väga arvukalt nimesid, mistõttu võivad siit leida jälgi oma vaarisade noorus- ja õpiaegadest väga paljud nooremad põlvkonnad.

Elagu ja õitsegu see tabamatu, ometi nii mõjus ning täratuntavalt tajutav ollus, mida nimetatakse Reaali Vaimuks! Olgu kustumatu Reaali Vaim, elagu ja õitsegu Tallinna Reaalkool!

Üks kõikide, kõik ühe eest!

1 L. Andresen. Eesti kooli vanem ajalugu. Tln., 1985, lk. 179.

2 I. Talve. Eesti kultuurilugu. Keskaja algusest Eesti iseseisvuseni. Trt., 2004, lk. 552.

3 Samas.

4 Siin ja edaspidigi on loetavuse huvides sageli välditud 1919–40 aastate Tallinna Reaalkooli ametlikke nimekujusid ning kasutatud üldnime Tallinna Reaalkool ja Reaalkool, sageli ka Reaal.

5 Revaler Deutsche Oberrealschule. Dokumentation P. Nassauer, W. Winter. Redaktion G. E. Verg. Han­no­ver-Döhren, 1981.

6 Einladungs-Schriften zur Feier des fünfundzwanzigjährigen Jubelfestes und der Einweihung des neuerbauten Lehrgebäudes des Gouverments-Gymnasiums zu Dorpat am 15. September 1830. Dorpat, 1830.

7 Album der Ehstländischen Ritter- und Domschule zu Reval vom 2. März 1834 bis 2. März 1859. Herausgegeben vom Director Dr. J. Kirchner. Reval, 1859.

8 Beiträge zur Geschichte der Ehstländischen Ritter- und Domschule. Einladungsschrift zu der öffentlichen Prüfung in der Ritter- und Domschule am 21. Juni 1840, Morgens von 8–12 Uhr, Nachmittags von 3–5 Uhr, wie zu dem Entlassungsactus am 22. Juni um 12 Uhr Morgens, vom Director Dr. Alexander Plate. Reval, 1840.

9 Enamasti kandsid need üllitised kaanetiitlit ja variantpealkirja. Aastaist 1859–63 näiteks: C. F. v. Rosenfeldt. Des Virgilius vierte Idylle – nach Inhalt und Bedeutung gewürdigt und mit den herrschenden Zeitideen verglichen. – Einladungsschrift zum feierlichen Redeact im Gouvernements-Gymnasium wie auch zu den Prüfungen in den übrigen öffentlichen Schulen zu Reval 1859. Reval. 1859.

Aastaist 1864–66 näiteks: Einladungsschrift zum feierlichen Redeact im Gouvernements-Gymnasium am 18. De­cem­ber 1865, Vormittags 11 Uhr, wie auch zu den Prüfungen in den übrigen öffentlichen Schulen zu Reval 1865. Chronik des Revalschen Gymnasiums für das Jahr 1865. Reval, 1865.

Aastail 1864–89 ilmunust näiteks: Einladungsschrift zum feierlichen Redeact im Gouvernements-Gymnasium wie auch zu den Prüfungen in den übrigen öffentlichen Schulen zu Reval 1867. Jahresbericht über die Thätigkeit des Revalschen Gymnasiums im Jahre 1867. Reval, 1867.

Aastaist 1870–89 näiteks: Einladung zum feierlichen Redeact im Gouvernements-Gymnasium zu Reval am 20. December 1883, Vormittags 11 Uhr. Jahresbericht über die Thätigkeit des Revalschen Gymnasiums im Jahre 1883. Reval, 1883.

10 Lehrer-Album des Revalschen Gymnasiums, 1631–1862. Herausgegeben von A. J. Berting. Einladungsschrift zur oeffentlichen Prüfung und zum feierlichen Redeact im Gouvernements-Gymnasium wie auch zu den Prüfungen in den übrigen oeffentlichen Schulen zu Reval. Reval, 1862.

11 Eine Schulvisitation des Revalschen Gymnasiums im Jahre 1692. – Einladung zum feierlichen Redeact im Gouvernements-Gymnasium zu Reval am (…). December 1873. Jahresbericht über die Thätigkeit des Revalschen Gymnasiums im Jahre 1883. Reval, 1873.

12 Jahresbericht über die Thätigkeit des Dorpatschen Gymnasiums im Laufe des Jahres 1867–1878. Dorpat, 1867–1878; Jahresbericht über den Bestand und die Thätigkeit des Gouvernements-Gymnasiums zu Dorpat im Jahres 1882–1886. Dorpat, 1867–1878; Jahresbericht über den Bestand und die Thätigkeit des Dorpatschen Gymnasiums für das Jahr 1879–1881. Dorpat, 1879–1881.

13 Jahresbericht über die Thätigkeit des Pernauschen Gymnasiums im Laufe des Jahres 1867–1876. Pernau, 1867–1876; Chronik des Pernauschen Gymnasiums für das Jahr 1877–1888, Pernau, 1877–1888.

14 Bericht über die Entwicklung und den gegenwärtigen Bestand den Privat-Knaben-Anstalt in Dorpat. Dorpat, 1880; Rechenschaftsberichte der Dorpatschen Privat-Knaben-Anstalt für die Jahre 1876–1888. Dorpat, 1876–1888.

15 Programm des Progymnasiums zu Pernau, womit zu der am 17. und 18. December 1864 ja Programm des Gymnasiums zu Pernau, womit zu der am 17. und 18. December 1865; Pealkirjaga „Schulnachrichten für das Jahr 1864–1865”. Pernau, 1864–65; Konvoluudis „Programm als Einladung zur öffentlichen Prüfung im Gymnasium zu Pernau am 1872 und 1874 December”. Pernau, 1866–74.

16 О преобразовании Перновской и Либавской прогимназий в гимназии, согласно прилагаемым проектам штатов. Министерство народного просвещения. Департамент по делам средне-учебных заведений. C.-Петербург, 1864; О преобразовании Перновской, Либавской и Аренсбургской прогимназий в гимназии. Министерство народного просвещения. С.-Петербург, 1865.

17 Jahresbericht über die Thätigkeit des Dorpatschen Gymnasiums im Laufe des Jahres 1867–1878. Dorpat, 1867–1878; Jahresbericht über den Bestand und die Thätigkeit des des Dorpatschen Gymnasiums für das Jahr 1879–1881. Dorpat, 1879–1881.

18 Jahresbericht über die Thätigkeit des Arensburgschen Gymnasiums im Jahres 1871–1887. Arensburg, 1871–1887; Einladung zur öffentlichen Prüfung und zum Redeact in Gymnasium zu Arensburg am 17. und 18. December 1865. Arensburg, 1865.

19 Jahresbericht über die Thätigkeit des Pernauschen Gymnasiums im Laufe des Jahres 1867–1876. Pernau, 1867–1876; Cronik des Pernauschen Gymnasiums für das Jahr 1877–1888. Pernau, 1877–1888.

20 Jahresbericht über den Bestand und die Thätigkeit des Gouvernements-Gymnasiums zu Dorpat im Jahres 1882–1886. Dorpat, 1882–1886.

21 Jahresbericht über den Bestand und die Thätigkeit des Livländischen Landesgymnasiums zu Fellin im Schuljahre 1876. Fellin, 1876; Bericht über den Bestand und die Thätigkeit des Livländischen Landesgymnasiums für das Jahr 1877–1888. Fellin, 1877–1888.

22 F. W a l d m a n n. Einladungs-Programm zu dem am 21. December 1882 im Livländischen Landesgymnasium zu Fellin stattfindenden festlichen Redeact. Fellin, 1882; F. W a l d m a n n. Einladungs-Programm zu dem am 19. Dezember 1884 im Livländischen Landesgymnasium zu Fellin stattfindenden festlichen Redeakt. Fellin, 1884; Vorgeschichte und Geschichte des ersten Jahrzehntes 1875–1885 des Livländischen Landesgymnasium zu Fellin nebst Bericht über den Bestand und Thätigkeit der Erziehungsanstalt im Jahre 1885 von dr. F. Waldmann. Fellin, 1885; Einladungs-Programm zu dem am 20. December 1886 im Livländischen Landesgymnasium zu Fellin stattfindenden festlichen Redeact. Fellin, 1886; Einladungs-Programm zu dem am 20. December 1888 im Livländischen Landesgymnasium zu Fellin stattfindenden festlichen Redeakt. Dorpat, 1888.

23 Beiträge zur Geschichte der Estländischen Ritter- und Domschule. Einlandugsschrift zu der 550 jährigen Jubelfeier der Domschule zu Reval am 19. und 20. Juni 1869. Reval, 1869.

24 Schüler-Album des Dorpatschen Gymnasiums von 1804 bis 1879. Dorpat, 1879.

25 Geschichtsblätter des Revalschen Gouvernements-Gymnasiums zu dessen 250-jährigem Jubiläum am 6. Juni 1881. Zusammengestellt und dargebracht von G. von Hansen. Reval, 1881.

26 J. Ripke. Bericht über Begründung, Thätigkeit und bestand der Dorpater Realschule abgestattet am Schluss des Schuljahres den 18. Juni 1882. Dorpat, 1882.

27 T. Christiani. Festrede zur Schlussfeier in der Dorpater Realschule am 17. Juni 1883 gehalten; Bericht über das Schuljahr 1882/83. Dorpat, 1883; Bericht über die Dorpater Realschule in den Schuljahren 1883/84 und 1884/85 Dorpater Realschule. Dorpat, 1885; Lehrplan der Dorpater Realschule und der mit ihr verbundenen Elementarschule. Dorpat, 1885.

28 M. Muyschel. Bericht über Entwicklung und Organisation der Mellinschen Anstalt in Dorpat. Dorpat, 1875; M. Muyschel. Bericht der Mellinschen Anstalt zu Dorpat über die Jahre 1874–1877. Dorpat, 1878; M. M u y s c h e l. Bericht über die Organisation der Mellinschen Anstalt in Dorpat. Dorpat, 1883.

29 Bericht über die Thätigkeit der Petri-Realschule zu Reval im Schuljahre 1888/89 mit gelegentlicher Berücksichtigung der Jahre 1885–1888. – II. Programm der Petri-Realschule zu Reval. Reval, 1890.

30 F. W a l d m a n n. Vorgeschichte und Geschichte der ersten Jahrzehnten des Livl. Landesgymnasiums zu Fellin. Fellin, 1885; F. W a l d m a n n. Schlussbericht über den Bestand und die Thätigkeit des Livländischen Landesgümnasiums zu Fellin 1875–1892. Fellin, 1892.

31 J. Ripke. Die Dorpater Realschule in dem ersten Decennium ihres Bestehens. Dorpat, 1891.

32 W. Schneider. Die höhere Stadttöchterschule zu Dorpat 1804–1892. Dorpat, 1892.

33 B. Haller. Album der estländischen Ritter- und Domschule zu Reval vom 12. Jan. 1859 bis 18. Juni 1892. Reval, 1893.

34 Zur Geschichte der Schließung der estländischen Ritter- und Domschule zu Reval. Berlin, 1897.

35 О. Хойнацкий. Двадцатипятилетие Ревельской Александровской гимназии 1872–1897. Историческая записка. Ревель, 1897.

36 Die Zeddelmannsche Privat-Lehranstalt (ehem. Dorpater Privat-Knabenanstalt) 1875–1900. Lehrer- und Schüler-Album zusammengestellt von Rudolf von Zeddelmann. Jurjew (Dorpat), 1900.

37 М. Криницкий. Двадцатипятилетие Нарвской мужской гимназии. Bыдержки из краткого исторического очерка, составленного М. Криницким. C.-Петербург, 1900.

38 R. v. Zeddelmann. Bericht über die Feier des 25-Jährigen Jubileums des Zeddelmannschen Privat-­Lehranstalt. Jurjew (Dorpat), 1901.

39 М. Воскресенская. Записка о состоянии гимназии в 1905 г. Юрьев, 1906; А. Н. Ясинский. Основание женской гимназии А. С. Пушкина в г. Юрьеве. Юрьев, 1906 (?); Сборник женской гимназии А. С. Пушкина в г. Юрьеве. Т. 1 (под редакцией председателя пед. совета А. Н. Ясинского), Юрьев, 1906.

40 Программа женской гимназии Лендер в Ревеле. Ревель, 1907.

41 Näiteks: Jahresbericht der Ritter- und Domschule über den Schuljahrs 1906/07. Reval, 1907.

42 Bericht der Deutschen Knabenschule zu Fellin über die Schuljahre 1906/7–1909/10. Fellin, 1910; Bericht der Deutschen Schule zu Fellin über die Schuljahre 1910/11–1912/13. Fellin, 1913.

43 Г. О. Бауеръ. Старейшая Гимназия въ Россий. Очерки изъ прошлаго Ревельской гимназий Императора Николая І. Ревель, 1910.

44 Ревельское городское женское коммерческое училище. Отчеты о состоянии за 1912–1916 годы. Ревель, 1912–1916.

45 Программа среднего частного учебного заведения 1-го разряда Р. фон Цеддельмана в гор. Юрьеве, Лифляндской губернии. Юрьев, 1916.

46 P. P õ l d. Eesti Nooresoo Kaswatuse Seltsi Tütarlaste Keskkool 1906–1916. Tagasiwaade kümneaastase tege­wuse pääle. Trt., 1916.

47 Nuustaku Kooli Seltsi ja Kooli kümne aastane tegevus 1907–1917. Trt., 1917.

48 P. B l o s f e l d. Geschichte der Domschule zu Reval 1906–1922. Leipzig, 1923. Nachtrag: Die Domschule zu Reval 1923–1925.

49 Tartu Poeglaste Realgümnaasium (end. Realkool) 1880–1925. Trükiks korraldanud J. Lang. Trt., 1925.

50 Riigi Tehnika Gümnaasium. Aruanded. Tln., 1926–1929.

51 Narva linna Kommertsgümnaasium. Kooli XX juubeli mälestuseks. Toimetanud G. Matto. Narva, 1927.

52 Joone Rakvere Zeeh asutuse ajaloost. Tema tütarlaste kommertsgümnaasiumi seitsmekümne aasta juubeli puhul (1858–1928). Rakvere, 1928.

53 Kooli 10-aastase juubeli mälestuseks. Läänemaa Ühisgümnaasium. Haapsalu, 1928.

54 Tartu Tütarlaste Gümnaasium 1919–1929. Trt., 1929.

55 Tartu Ühis-Kommertsgümnaasium 1920–1930. Trt., 1931.

56 Riigi Tehnika Gümnaasium. Aruanne 1927–1929. Toimetanud N. Nurmiste. Tln., 1929.

57 Tartu Poeglaste Reaalgümnaasium (end. Realkool) 1880–1930. Trükiks korraldanud direktor J. Adamson. Trt., 1930.

58 Album der Howenschen und Elisen-Schule 1879–1929. Reval, 1930.

59 Tallinna Linna Poeglaste Humanitaargümnaasium 1631–1931. Koostaja J. Jensen. Tln., 1931.

60 Schüler-Verzeichnis des Revalschen Gouvernements-Gymnasiums 1805–1890. Bearbeitet von H. Hradetzky. Reval, 1931; Tallinna Linna Poeglaste Humanitaar (end. Nikolai) gümnaasiumi vilistlaskogu liigete nimestik. Gümnaasiumi 300 aasta juubeli puhul (kuni 28.V 1931. a.). Tln., 1931.

61 Lühikene ülevaade E. Lenderi tütarlaste erahumanitaargümnaasiumi 25 a. tegevusest. Tln., 1932.

62 Hugo Treffneri gümnaasiumi 50 aasta juubelialbum. Toimetus: K. Michelson, F. Karlson, A. Raag, Edg. Saks, J. V. Veski. Trt., 1933.

63 H. Treffneri Gümnaasium Tartus. 1933/34–1937/38. õppeaasta tegevuse aruanded. Trt., 1934–1938.

64 Zeeh tütarlaste kommertsgümnaasium 1858–1933. 75. tegevusaasta juubeliväljaanne. Rakvere, 1933.

65 Городская русская гимназия 1923–1933. Под редакцией З. Н. Дормидонтовой. Tln., 1933.

66 Tartu Tütarlastegümnaasium 1929–1934. Trt., 1934.

67 Tallinna Linna Tütarlaste Kommertsgümnaasium 1911–1936. Tallinna Linna Tütarlaste Kaubanduskool 1906–1936. Trt., 1936.

68 O. J. Kiisel. 25 aastat Tallinna Linna Poeglaste Kaubanduskooli ajaloost. Tallinn, 1934.

69 Tartu Reaalkooli, Kommerts-, Tehnika- ja Poeglastegümnaasiumi vilistlaste nimekiri. Trt., 1936.

70 Gustav Adolfi Gümnaasiumi vilistlaskogu liikmete nimestik (kuni 1. VII 1934). Tln., 1934.

71 Jakob Westholm ja tema kool 1907–1937. Tln., 1937.

72 Rakvere Gümnaasium ja Keskkool (1912–1937). Rakvere, 1937.

73 Tõrva Gümnaasium 1917–1937. Tõrva, 1938.

74 Pärnu I Gümnaasiumi, Progümnaasiumi ja Reaalkooli 20. aastapäeva album. Pärnu, 1938.

75 Gustav-Adolfi Gümnaasiumi Spordiring 1913–1938. Toimetajad J. Green ja K. Tammiste. Tln., 1938.

76 A. Walter. Das Schroeder-Kollmann-Zeddelmann-Walter’sche Klassische Privat-Gymnasium 1875–1938. Tartu, 1938.

77 Tallinna Linna II Tütarlaste Gümnaasium, Tallinna IV Gümnaasium ja VII Reaalkool 1919–1939, Tln., 1939.

78 Tartu Tütarlastegümnaasium, II Gümnaasium, II Progümnaasium ja II Reaalkool 1934–1939. Trt., 1939.

79 Läänemaa Ühisgümnaasiumi lõpetajad 1922–1938. Haapsalu, 1940.

80 Tallinna linna tütarlaste Kommertsgümnaasium. Lõpetajad 1937–1944. Koostanud H. Tihkan. Tln., 1944(?).

81 A. Hanko. Oli kord… Mälestusi II. Hugo Treffneri esimesejärgu kool. Trt., 1941.

82 50 aastat Otepää Keskkooli. Koostanud T. Teder. Otepää, 1957.

83 Tapa Keskkool 1919–1959. Vastutav toimetaja V.-R. Järv. Tapa, 1959.

84 E. L e n d e r. Minu lastele. Stockholm, 1967.

85 E. T h o m s o n. Geschichte der Domschule zu Reval 1319–1939. Würzburg, 1969.

86 Kool ja meie. Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasium 1906–1944. Toimetajad E. Irs, L. Juske, L. Olvet. Toronto, 1976.

87 Treffoonia 1883–1978. HTG mälestusteos. Toimetanud Villi Kangro, Arno Raag, Ilmar Rebane. New York, 1977.

88 ELG. Raamat meie kunagisest koolist, selle asutajast-juhatajast, õpetajaist ja meist endist. Toimetajad M. Gai­zauskas-Sarmiste jt. Uppsala, 1979.

89 Die Elisenschule – ehemals Howensche Schule – in Reval in der Erinnerungen ihrer Schülerinnen. Herausgegeben von Ruth Wander. Hannover-Döhren, 1979.

90 Tallinna 1. Keskkool 1631–1981. Koostanud E. Laul. Tln., 1981.

91 Gymnasium Revaliense 1631–1981. Göteborg, 1981.

92 Mehed Vabaduse Puiesteelt. Tallinna Peetri Reaalkooli, Tallinna I Reaalkooli ja Tallinna Poeglaste Reaal­güm­naa­siumi kunagiste õpilaste poolt koostatud mälestusteos oma auväärt kooli 90-nda aastapäeva tähistamiseks. Toimetanud J. Remmelgas. Uppsala, 1972.

93 Revaler Deutsche Oberrealschule. Dokumentation P. Nassauer, W. Winter. Redaktion G. E. Verg. Hannover-Döhren, 1981.

94 A. N i i t m e. Noorus ja kooliaastad Treffoonias. California, 1983.

95 Pärnu Poeglaste Gümnaasium läbi aegade. Toimetanud L. Koobas, K. Arro, E. Martens. Toronto, 1985.

96 Tallinna Prantsuse Lütseum LXV, 1921–1986. Lycee Francais de Tallinn. Mälestusalbum. Koostanud Endel Saarman. Stockholm, 1986.

97 Mälestusi Tartu Tütarlaste Gümnaasiumist. Toimetanud M. Ericsson-Valge, H. Minnus-Wöhrmann, H. Parts, S. Varatalu-Martinson. Stockholm, 1988.

98 Per aspera ad astra I. Jakob Westholm ja tema kool 1907–1937. Toronto, 1985.

99 J. K r o s s. Wikmani poisid. Tln., 1988.

100 Tallinna 10. Keskkooli eilsest ja tänasest 1929–1989. Tln., 1989.

101 Tartu Õhtukeskkool 1914–1989. Vilistlasnimekirjade kogumik. Koostanud V. Gerst. Trt., 1989.

102 Reaali Teine Raamat. Tallinna Reaalkooli kunagiste õpilaste poolt koostatud mälestusteos meie lugupeetud kooli 110-nda aastapäeva tähistamiseks. Toimetanud H. Taremäe. New York-Toronto, 1991.

103 Tallinna Prantsuse Lütseum 70 a. matrikkel 1991. Toimetanud E. Saarman, Stockholm, 1991.

104 Per aspera ad astra II. Jakob Westholm ja tema kool. Peatoimetaja E. Toiger. Tallinn-Toronto, 1992.

105 Tallinna Linna Tütarlaste Kommertsgümnaasium ehk Kommertskool 1937–1948 (1954). Tln., 1993.

106 Tallinna Prantsuse Lütseum. Lycee Francais de Tallinn. Koostanud A. Argal. Tln., 1993.

107 Läänemaa Ühisgümnaasium & Haapsalu 1. Keskkool. Koostanud K. Proosväli, T. M. Ungert, L. Peikel, E. Merima. Haapsalu, 1993.

108 Dorpater Deutsches Neuhumanistisches Gymnasium 1919–1939. 1993(?).

109 Treffoonia 110. Hugo Treffneri Gümnaasiumi ajaloost. Koostanud A. Ilus, H. Jõgi, A. Kaalep, V. Laja, A. Liim jt. Trt., 1994.

110 J. Kahk. Nõmme Gümnaasiumi (X Keskkooli) ajalugu I. 1919–1944. Tln., 1994; Nõmme Gümnaasiumi (X Keskkooli) ajalugu 2. 1944–1990. Kirja pannud J. Kahk, M. Mühle, P. Šalamov. Tln., 1994.

111 Rapla I Keskkool. Rapla, 1995.

112 Saaremaa Ühisgümnaasium 1865–1995. Koostanud E. Püüa. Kuressaare, 1996.

113 Rakvere Gümnaasium 1912–1997. Toimetus: H. Kirsi, O. Kirss, M. Muik. Rakvere, 1997.

114 Viljandi Maagümnaasium 1877–1997. Ajalugu, lõpetajad, mälestused. Koostaja T. Luik. Viljandi, 1998.

115 Jakob Westholmi Gümnaasium 100. Koostaja Ü. Uulma. Tln., 1998.

116 Tallinna Üldgümnaasium 80. Koostaja H. Kelle. Tln., 1998.

117 E. Gurin-Loov. Tallinna Juudi Gümnaasium 1923–1940 (1941). Tln., 1998.

118 Lihula Gümnaasiumi esimesed lennud 1938–1947. Lihula, 1998.

119 E. Leppik. 275 aastat üldhariduskooli Väike-Maarjas. Väike-Maarja, 1998.

120 Per aspera ad astra III. Jakob Westholm ja tema kool. Peatoimetaja R. Toomsalu. Toronto-Tallinn, 1999.

121 Tapa Gümnaasium 1919–1999. Toimetaja M. Rajur. Tapa, 1999.

122 Paide Gümnaasium 75 (1924–1999). Paide, 1999.

123 Die Deutsche Schule in Narva 1919–1939. Aus Aufzeichnungen von W. Kraack. Lüneburg, 1999.

124 Elfriede Lenderi Gümnaasium. Toimetanud V. Villandi. Tln., 2000; E. L e n d e r. Minu lastele. Tln., 2000 (I trk. 1967).

125 Kärdla kool 1830–2000. Koostanud R. Jesmin. Kärdla, 2000.

126 Lihula Gümnaasium. Meenutused, mälestused 1938–1952. Koostaja L. Varblane. Lihula, 2000.

127 Сборник Нарвского Музея. Нарва, 2000.

128 370 aastat Gustav Adolfi Gümnaasiumi. Konverentsi ettekandeid, mineviku meenutusi ja uut kooli ajaloost. Koostanud E. Laul. Tln., 2001.

129 Tallinna Reaalkool 1881–2001. Vilistlased. Koostanud K. Kukkur. Tln., 2002.

130 Tallinna Prantsuse Lütseum 1921–2001. Lycée Français de Tallinn 1921–2001. Koostajad K. Lippus, I. Tark, A. Paistik. Tln., 2001.

131 Per aspera ad astra III. Jakob Westholm ja tema kool. Lisa. Toimetaja H.-A. Sommer. Toronto-Tallinn, 2001.

132 Tallinna Majanduskool 1911–2001. Koostanud A. Mülla. Tln., 2001.

133 L. V a s k a. Riiklik Õppeasutus Inglise Kolledž. Tln., 2002.

134 Lihula kooli ajalugu I. Hariduselust Lihulas 1587–1949. Koostaja H. Aule. Lihula, 2002.

135 Ajaraamat. Türi kool 315. Koostaja S. Kriisa. Türi, 2002.

136 Tõrva Progümnaasiumis, Gümnaasiumis ja Keskkoolis 1936–1941 õppinud koolilapsed sõnas ja pildis: 17. ja 19. lend. Koostanud O. Ritson. Trt., 2002.

137 H. Mägi. Otepää Gümnaasiumi direktorid. Otepää, 2003.

138 Elukoolikirjad. Viljandi Maagümnaasiumi vilistlaste elulood. Koostanud T. Luik. Viljandi, 2003.

139 Eestikeelne kooliharidus Petseris. Toimetanud K. Matvejeva jt. Võru, 2003.

140 Hugo Treffneri Gümnaasium 120. Trt., 2003.

141 Jakob Westholmi Gümnaasium 105. Koostaja Ü. Uulma. Tln., 2003.

142 Prantsuse Lütseumi taastamise lugu. Koostanud I. Merik. Tln., 2003.

143 Kooli waim. Mälestusi, pilte, kilde ajaloost. Valga Gümnaasium. Koostajad P. Juurikas ning T. Püss. Valga, 2004; Vilistlased 1921–2003. Valga Gümnaasium. Koostajad P. Juurikas ja T. Püss. Valga, 2004.

144 Lehekülgi ajaloost 1883–1990. Treffoonia Toimetised I. Koostajad M. Orav ja I. Ilomets. Tln., 2005.

145 Petseri eesti kool. Minevik, olevik, tulevik. Koostanud V. Tamm. Tln., 2005.

146 Nõmme Gümnaasium 75. Tln., 2004.

147 Lihula kooli ajalugu 1938–2000. Lisad. Koostaja H. Aule. Haapsalu, 2004.

148 Gustav Adolfi Gümnaasium 375 (1831–2006). Koostajad E. Laul, A. Liim, M. Parkala, V. Sirk, J. Tamm, H. Ven­derström. Tln., 2006.

149 Sajandi kool. Sada aastat Miina Härma Gümnaasiumi. Mälestused. Lood. Fotod. Koostaja E. Tannberg. Trt., 2006; Vilistlased 1913–2006. Õpetajad 1906–2006. Miina Härma Gümnaasium. Koostaja E. Tannberg. Trt., 2006.

150 Rukkilillesinised koolimütsid Tallinna tänavail. Raamat Anna Tõrvand-Tellmannist, tema koolist ja tema õpilastest. Koostaja A. Jaama. Tln., 2006.

151 Pärnu Ühisgümnaasium algusest aastani 1952. Koostaja E. Joosep. Tln., 2006.

152 H. M ä g i. Otepää rahvakoolist Nuustaku progümnaasiumini. Otepää, 2006.

153 Ajaraamat II. Türi, 2007.

154 Saja aasta koolikillud. Otepää Gümnaasium 1907–2007. Koostajad H. Mägi, H. Truu. Otepää, 2007.

155 Tõrva Gümnaasium 90. Tõrva, 2007.

156 Tallinna Majanduskool 1906–2006. Tln., 2007.

157 Jakob Westholmi Gümnaasium 110. Koostaja Ü. Uulma. Tln., 2008.

158 Mustvee Gümnaasium – haridus aastast 1828. Tln., 2008.

159 Vilistlased teel. Koostas T. Luik. Viljandi, 2008.

160 Ajaraamat 1. Võru Kreutzwaldi Gümnaasium. Võru, 2008.

161 Halliste kihelkonna koolid. Koostaja E.-J. Laarmann. Pärnu, 2008.

162 Kõik on kokku koolilugu. Carl Robert Jakobsoni nimeline Gümnaasium 1908–2008. Koostaja Ü. Võsar. Viljandi, 2008.

163 Koidula kooli lugu. I (1733–1980). Koostaja P. Raidla. Pärnu, 2009.

164 P. Lehesmets. Meenutuste vallas. Abja, 2009.

165 Tapa Gümnaasium 1919–2009. Koostajad A. Jürjo, H. Allandi. Tapa, 2009.

166 Tallinna Nõmme Gümnaasium – 80. Tln., 2009.

167 Paide Gümnaasium 1909–1924–2009. Koostajad Ü. Rohtma jt. Paide, 2010.

168 P. Põld. Eesti kooli ajalugu. Trt., 1933.

169 A. Elango, E. Laul, A. Liim, V. Sirk. Eesti kooli ajalugu. 2. köide. 1860. aastaist 1917. aastani. Tln., 2010.

170 L. A n d r e s e n. Eesti kooli ajalugu algusest kuni 1940. aastani. Tln., 2003.

171 Õ. E l a n g o. Hariduspoliitika ja õpetajaskond kodanlikus Eestis 1919–1940. Tln., 1972.

172 Samas, lk. 250.

173 M. Raud. Eesti kool aegade voolus. Koolinõuniku mälestusi I–II. Stockholm, 1965.

174 A. V e i d e r m a. Haridusele elatud elu. Tln., 2001.

175 P. B l o s f e l d. Geschichte des Deutschen Schulwesens in Estland 1919–1935. Reval, 1935.

176 Die Wiedereröffnung der deutschen Schule in Livland. Eine Festschrift, herausgegeben vom Deutschen Verein in Livland, von Karl v. Freymann u. Ernst Seraphim. Riga, 1906.

177 Schüleralbum des Dorpatschen Gymnasiums von 1804–1879. Dorpat, 1879; Schüleralbum der Vor­schule des Dorpatschen Gymnasiums von 1855–1880. (G. Blumberg), Dorpat, 1879;

178 H. Pantenius. Die öffentlichen Deutschen Schulen Dorpats. Dorpat, 1924.

179 Годовой отчет общества „Русская школа в Эстонии” 1932–1939. Нарва, 1939.

180 A. S o o m. Kuressaare koolid. Trt., 1934.

181 Eesti abituriendid 1937. Peatoimetaja K. Koljo, toimetaja A. Meiessaar. Tln., 1937.

182 Tartu koolid läbi aegade. Koostanud A. Nurk. Tln., 1983.

183 E. v. M e n s e n k a m p f f. Menschen und Schicksale aus dem alten Livland. Riga,1943.

184 Koolilinn Valga. Koguteos piltidega. Toimetanud B. Kangro, R. Kolk, A. Lepik, L. Tuulse. Lund, 1984.

185 Läänemaa koolid. Koostaja L. Treu. Haapsalu, 1994.

186 400 aastat rahvaharidust Rakveres. Koostaja E. Allese. Tln., 1997; Rakvere koolid aegade lõikes. Koostaja E. Allese. Haljala, 2000.

187 S. Rits. Viljandi linn. Viljandi, 1996.

188 Eesti kooli biograafiline leksikon. Koostanud H. Rannap. Tln., 1998.

189 Ülevaade Narva hariduselust 1501–1940. Образовательная деятельность в городе Нарва 1501–1940. Koostaja M. Mõtuste. Kohtla-Järve, 1998.

190 Tartumaa kooliraamat. Trt., 1999.

191 Pärnumaa koolid. Koostaja V. Laube. Pärnu, 2000.

192 M. K a a s i k. Eesti koolid 2000. Tln., 2001.

193 A.-M. J õ e s a a r. Kuni sõda kõik purustas… Narva eestikeelsed üldhariduslikud gümnaasiumid 1919–1944. Narva, 2004.