Terava keelega. Avo Keele ja Eesti võrkpallimeeskonna lugu

Terava keelega. Avo Keele ja Eesti võrkpallimeeskonna lugu
Автор книги: id книги: 866512     Оценка: 0.0     Голосов: 0     Отзывы, комментарии: 0 1702,74 руб.     (16,91$) Читать книгу Купить и скачать книгу Купить бумажную книгу Электронная книга Жанр: Биографии и Мемуары Правообладатель и/или издательство: Eesti digiraamatute keskus OU Дата публикации, год издания: 2017 Дата добавления в каталог КнигаЛит: ISBN: 9789949549757 Скачать фрагмент в формате   fb2   fb2.zip Возрастное ограничение: 0+ Оглавление Отрывок из книги

Реклама. ООО «ЛитРес», ИНН: 7719571260.

Описание книги

Milline kahe spordihetke täiuslik kontrast: Aastal 1986 kuulis Tallinna Kalevi sidemängija Avo Keel meeskonna Nõukogude Liidu kõrgliigast väljalangemisest Patarei vangla krappraadiost. Tema, Rein Link ja Parri Kruuda olid sattunud suurde pahandusse, mis läks maksma mitu kallist nooruseaastat. Ning äsja uhkelt kõrgliigasse kerkinud Kalev pikeeris kolme põhimeheta pilvepiirilt põhjamudasse. Aastal 2008 viskas Keel Audentese spordihallis käed taeva poole ja silm läks niiskeks. Uskumatu oli teoks saanud. Eesti oli EM-valiksarjas šokeerinud hilisemat võidumeeskonda Poolat, kindlustades esmakordselt pääsu finaalturniirile. Vahetunud oli mitu põlvkonda, võrkpallireeglid, riigikord ja Keele roll – nüüd istus ta treeneripingi –, aga lõpuks olime suures mängus tagasi. Yin ja yang. Meie võrkpalli kulgemisloo lahutamatult kooseksisteerivad vastandlikud poolused. Hea ja halb. Tõus ja mõõn. Rõõm ja pisarad. Võit ja kaotus. Spordiajakirjaniku Märt Roosna kirjutatud raamat „TERAVA KEELEGA. Avo Keele ja Eesti võrkpallimeeskonna lugu“ räägib haarava ja värvika loo, kuidas võrkpall Eestis uuesti võrratuks sai. Kõige õigem ongi seda käänakuterikast lugu jutustada läbi Avo Keele silmade. Ta on olnud nii patuoinas kui ka päästeingel. Ainus, kes on olnud osaline viimase nelja kümnendi tähtsamates sündmustes. Ta on hinnangutes õiglane, teritades vajadusel halastamatult keelt nii iseenda kui ka teiste kallal. Huumor on Keele puhul nagunii kohustuslik, samuti kõrvalepõige rannavollesse, kus ta jõudis koos Kaido Kreeniga olümpiamängudele. Võrkpalliloos pole pallimatsude kõrval puudust ka intriigidest, pisaratest, haldjast ristiemadest, õnnelikest kokkusattumustest, lõbusatest pidudest ja lustakatest kihlvedudest. Põnev on spordiala kasvamise kõrval jälgida muutusi peategelase mõttemaailmas ja hoiakutes. Lisaks Keelele sai spetsiaalselt selle raamatu tarbeks sõna üle 40 inimese, teiste hulgas võrkpallurit hoopis teise külje poolt tutvustav abikaasa Kai, koondise rahastamispalve nipsakalt tagasi lükanud endine peaminister Andrus Ansip, Tallinnas kaotanud Poola koondise juhendaja Raul Lozano, Euroopa meistriks tulnud lapsepõlvekaaslane Jaanus Lillepuu ja omal ajal pikalt vanema sidemängija varju jäänud Kert Toobal.

Оглавление

Märt Roosna. Terava keelega. Avo Keele ja Eesti võrkpallimeeskonna lugu

AUTORILT

KOLM PILDIKEST SISSEJUHATUSEKS. DRESSIS, ÜLIKONNAS JA PULLOVERIS

I OSA. NOOR KUTT, MERI PÕLVINI

AGRESSIIVSUS AVAB KOLLANOKALE KOONDISEUKSE

ESIMESSE TRENNI, SANDAALIDES JA SALAJA

AKSEL SAAL SAAB KOHE KÄTTE MASTIREA

LOOD VÕIDUKAST JA VASTUOLULISEST RAIMUND PUNDIST

VAHTKONNAVAHETUS: DRATŠOV LÄHEB, RAUDSEPP TULEB. JA PLATS LÜÜAKSE PUHTAKS

KUIDAS TALTSUTAKS TREENER-KEEL MÄNGIJA-KEELT?

REALIST, KES EI UNISTANUD LIIDU KOONDISEST

KOKKULEPPEMÄNG, MIS JOOKSIS LIIVA

LOOR KALEVISSE = MESSI NÕMME KALJUSSE

TAGASI KÕRGLIIGASSE!

II OSA. VALUS KUKKUMINE

„KEEL, PANGE RIIDESSE JA TULGE KAASA!“

PEATÜKK, MIDA TAHAKS UNUSTADA

PÄÄSES PATAREIS ÜLE NOATERA SURMAST

„SELTSIMEES KARITS, MINU ASI ON ÜKSNES PABEREID VORMISTADA.“

KUI UKS SELJA TAGA PIKAKS AJAKS LUKUSTUB

„HÄRRA VANGLAÜLEM, TEHKE MIS TAHATE, MU SUU JÄÄB LUKKU.“

VÕRKPALL VALLUTAB RUMMU JA ANTAKSE IGATSETUD AMNESTIA

III OSA. TÄISKASVANUKS SAAMINE

AVO JA KAI ARMASTUSLUGU. KAS PULMAD JÄÄVAD ÄRA?

SÕBER LILLEPUU KROONITAKSE EUROOPA MEISTRIKS

KUIDAS TALLINNA KALEV LÕPU LEIDIS

KÕIK SEE MEES SOOME!

KALAJOE 1990–1991. KUI PETETI JA MÄNGU AJAL VIINA JOODI

KUOPIO 1991–1994. KUI TIIMIS USSITAS JA LEITI HÄID SÕPRU

VARKAUS 1994–1995. KUI AVO KÄIS SAEKAATRIS KAHEKSA KILOMEETRIT PÄEVAS

ROVANIEMI 1995–1999. KUI EESTLANE KERKIS SOOME PARIMAKS

KES JÄIGI SOOME, KES TULI TAGASI

PEREELU. NELI VÕRKPALLURIT JA MALBE SISEMINISTER

1990. AASTATE FANTOOMKOONDIS – ILMUB JA KAOB

IV OSA. RANNAVOLLE LUGU

MANEEŽIST IPANEMA MM-AREENILE

EEPILINE OLÜMPIAPILETIJAHT ÜMBER MAAKERA

IKKAGI ATLANTASSE!

MIKS KAIS KEELELE „EI“ ÜTLES?

HÄRRASMEHELIKKUS LÄKS KAISILE JA VESIKULE MAKSMA MEDALI

V OSA. UUS TÕUS ALGAB PÄRNUS

MM-ILE! ULJASPEAD JÄTAVAD SOOMLASED VÕIDUTORDIST ILMA

„MIDA SEE MÄNEDŽER TEGEMA PEAB?“

ESIMENE PÄRNU-AASTA. VASTUTAD IHUKARVADEGA!

KLUBIDE MÄSS JA RAUDSEPA TAANDAMINE

TEINE PÄRNU-AASTA. OJAMETS ANNAB OHJAD KÄEST, VÕITJANA JA PISARAIS

KOLMAS PÄRNU-AASTA. PASI RAUTIO, TÕSTEKANG JA 6300 SILMAPAARI

NELJAS PÄRNU-AASTA. SUUR HETK EUROAREENIL, VALUS LÖÖK PLATSI KÕRVAL

VIIMANE KOONDISEMÄNG

VIIES PÄRNU-AASTA. MEISTRITE LIIGASSE! AGA LAATSARETIGA

VAHEPALA LIPSU, TRIIKSÄRGI, LINTTRAKTORI JA SPIOONIMÄNGUDEGA

VI OSA. TREENERIPÕLI

EBATAVALISEL VIISIL RAHVUSMEESKONNA ETTEOTSA

2005. VUNDAMENDI LADUMINE

17 TIIRU ÜMBER MAAKERA, ET ÕHTUSÖÖGIKS KOJU JÕUDA

2006. TREENER, MIKS SA MIND AVALIKULT KRITISEERID?

2007. DIIVATSEV HOLLAND JA EUROOPA LIIGAST LOOBUMINE

SININE KEEL JA KOLLANE RAUDSEPP

2008. LÄBIMURRE!

2009. PROHMAKAS, MIS PANI UUESTI SUITSETAMA

„SPORT EI PEA OLEMA RIIGI SPORT“ EHK MIKS ANSIP VIGURDAS

2010. TAASKOHTUMINE BLANGÉGA – KÄTTEMAKS ON MAGUS

2011. ISA, POEG JA PÜHA KOONDIS

2012. VENNO-DILEMMA. VÕTTA VÕI JÄTTA?

2013. VALITSUSAEG SAAB ÜMBER

„KEEGI EI TEA, KUI PALJU KARIKAID TA VÕITNUD ON.“

KUUS LÜHIKEST JAHIMEHEJUTTU

EPILOOG

LISA. 100 MÄNGU KLUBI

Отрывок из книги

„Kas mina olen selline vennike, kellest tasub raamat kirjutada?“ kõhkleb Avo esiti, kui talle ettepaneku teen.

Küsin vastu, kas Euroopas pildile jõudnud ja Eesti edukaimaks pallimänguks kerkinud võrkpall väärib rohkem tähelepanu. See lugu on ju rääkimata. Viljar Loori elutee on Gunnar Press meisterlikult kaante vahele talletanud. Põnevaid raamatuid on kirjutatud Kalevi 1968. aasta tiitlivõidust ja volle ajaloost, aga viimaste aastakümnete kohal haigutab auk.

.....

Kahtlemata oli ta oskuslik treener, kellel oli selge ettekujutus, kuidas eduni jõuda. Ka 1967. aastal asutatud spordikooli idee taha võib kirjutada Pundi nime. Ent medalil oli teinegi pool, varjulisem. Esiteks, aastas mängiti üle saja kohtumise ja koostöö lihviti briljantseks. Kuid kas ideaalse kokkumängu kõrval jätkus pallurite isiklik areng? Hoopis hirmutavam tahk oli Pundi nõrkus poiste vastu. See oli avalik saladus ja põhjus, miks ta 1960. aastatel pagendati kuueks aastaks pealinnast Kundasse. Usaldusest tema ja noortetreenerite vahel polnud juttugi. Poiste TSIK-i minekule sõditi vastu.

„Olin Pundi vihavaenlane,“ tunnistab Aksel Saal vägikaikavedudele tagasi vaadates. „Ütlesin poistele, et enne ei lähe, kui tehnika näpus. Pundi pani nad ju ainult mängima. Ivan Dratšov kurtis, et liidu meistrivõistlustel saavad noored medaleid, aga Kalevisse pole ühtegi meest võtta.“ Lõpuks pidid noortetreenerid käed üles tõstma ja alla andma. Raimund Penuga sõbrustanud Pundil jagus mõjutusvahendeid. Kuni sinnamaani, et tõrkuja sai võistluskeelu.

.....

Добавление нового отзыва

Комментарий Поле, отмеченное звёздочкой  — обязательно к заполнению

Отзывы и комментарии читателей

Нет рецензий. Будьте первым, кто напишет рецензию на книгу Terava keelega. Avo Keele ja Eesti võrkpallimeeskonna lugu
Подняться наверх