Terava keelega. Avo Keele ja Eesti võrkpallimeeskonna lugu
Реклама. ООО «ЛитРес», ИНН: 7719571260.
Оглавление
Märt Roosna. Terava keelega. Avo Keele ja Eesti võrkpallimeeskonna lugu
AUTORILT
KOLM PILDIKEST SISSEJUHATUSEKS. DRESSIS, ÜLIKONNAS JA PULLOVERIS
I OSA. NOOR KUTT, MERI PÕLVINI
AGRESSIIVSUS AVAB KOLLANOKALE KOONDISEUKSE
ESIMESSE TRENNI, SANDAALIDES JA SALAJA
AKSEL SAAL SAAB KOHE KÄTTE MASTIREA
LOOD VÕIDUKAST JA VASTUOLULISEST RAIMUND PUNDIST
VAHTKONNAVAHETUS: DRATŠOV LÄHEB, RAUDSEPP TULEB. JA PLATS LÜÜAKSE PUHTAKS
KUIDAS TALTSUTAKS TREENER-KEEL MÄNGIJA-KEELT?
REALIST, KES EI UNISTANUD LIIDU KOONDISEST
KOKKULEPPEMÄNG, MIS JOOKSIS LIIVA
LOOR KALEVISSE = MESSI NÕMME KALJUSSE
TAGASI KÕRGLIIGASSE!
II OSA. VALUS KUKKUMINE
„KEEL, PANGE RIIDESSE JA TULGE KAASA!“
PEATÜKK, MIDA TAHAKS UNUSTADA
PÄÄSES PATAREIS ÜLE NOATERA SURMAST
„SELTSIMEES KARITS, MINU ASI ON ÜKSNES PABEREID VORMISTADA.“
KUI UKS SELJA TAGA PIKAKS AJAKS LUKUSTUB
„HÄRRA VANGLAÜLEM, TEHKE MIS TAHATE, MU SUU JÄÄB LUKKU.“
VÕRKPALL VALLUTAB RUMMU JA ANTAKSE IGATSETUD AMNESTIA
III OSA. TÄISKASVANUKS SAAMINE
AVO JA KAI ARMASTUSLUGU. KAS PULMAD JÄÄVAD ÄRA?
SÕBER LILLEPUU KROONITAKSE EUROOPA MEISTRIKS
KUIDAS TALLINNA KALEV LÕPU LEIDIS
KÕIK SEE MEES SOOME!
KALAJOE 1990–1991. KUI PETETI JA MÄNGU AJAL VIINA JOODI
KUOPIO 1991–1994. KUI TIIMIS USSITAS JA LEITI HÄID SÕPRU
VARKAUS 1994–1995. KUI AVO KÄIS SAEKAATRIS KAHEKSA KILOMEETRIT PÄEVAS
ROVANIEMI 1995–1999. KUI EESTLANE KERKIS SOOME PARIMAKS
KES JÄIGI SOOME, KES TULI TAGASI
PEREELU. NELI VÕRKPALLURIT JA MALBE SISEMINISTER
1990. AASTATE FANTOOMKOONDIS – ILMUB JA KAOB
IV OSA. RANNAVOLLE LUGU
MANEEŽIST IPANEMA MM-AREENILE
EEPILINE OLÜMPIAPILETIJAHT ÜMBER MAAKERA
IKKAGI ATLANTASSE!
MIKS KAIS KEELELE „EI“ ÜTLES?
HÄRRASMEHELIKKUS LÄKS KAISILE JA VESIKULE MAKSMA MEDALI
V OSA. UUS TÕUS ALGAB PÄRNUS
MM-ILE! ULJASPEAD JÄTAVAD SOOMLASED VÕIDUTORDIST ILMA
„MIDA SEE MÄNEDŽER TEGEMA PEAB?“
ESIMENE PÄRNU-AASTA. VASTUTAD IHUKARVADEGA!
KLUBIDE MÄSS JA RAUDSEPA TAANDAMINE
TEINE PÄRNU-AASTA. OJAMETS ANNAB OHJAD KÄEST, VÕITJANA JA PISARAIS
KOLMAS PÄRNU-AASTA. PASI RAUTIO, TÕSTEKANG JA 6300 SILMAPAARI
NELJAS PÄRNU-AASTA. SUUR HETK EUROAREENIL, VALUS LÖÖK PLATSI KÕRVAL
VIIMANE KOONDISEMÄNG
VIIES PÄRNU-AASTA. MEISTRITE LIIGASSE! AGA LAATSARETIGA
VAHEPALA LIPSU, TRIIKSÄRGI, LINTTRAKTORI JA SPIOONIMÄNGUDEGA
VI OSA. TREENERIPÕLI
EBATAVALISEL VIISIL RAHVUSMEESKONNA ETTEOTSA
2005. VUNDAMENDI LADUMINE
17 TIIRU ÜMBER MAAKERA, ET ÕHTUSÖÖGIKS KOJU JÕUDA
2006. TREENER, MIKS SA MIND AVALIKULT KRITISEERID?
2007. DIIVATSEV HOLLAND JA EUROOPA LIIGAST LOOBUMINE
SININE KEEL JA KOLLANE RAUDSEPP
2008. LÄBIMURRE!
2009. PROHMAKAS, MIS PANI UUESTI SUITSETAMA
„SPORT EI PEA OLEMA RIIGI SPORT“ EHK MIKS ANSIP VIGURDAS
2010. TAASKOHTUMINE BLANGÉGA – KÄTTEMAKS ON MAGUS
2011. ISA, POEG JA PÜHA KOONDIS
2012. VENNO-DILEMMA. VÕTTA VÕI JÄTTA?
2013. VALITSUSAEG SAAB ÜMBER
„KEEGI EI TEA, KUI PALJU KARIKAID TA VÕITNUD ON.“
KUUS LÜHIKEST JAHIMEHEJUTTU
EPILOOG
LISA. 100 MÄNGU KLUBI
Отрывок из книги
„Kas mina olen selline vennike, kellest tasub raamat kirjutada?“ kõhkleb Avo esiti, kui talle ettepaneku teen.
Küsin vastu, kas Euroopas pildile jõudnud ja Eesti edukaimaks pallimänguks kerkinud võrkpall väärib rohkem tähelepanu. See lugu on ju rääkimata. Viljar Loori elutee on Gunnar Press meisterlikult kaante vahele talletanud. Põnevaid raamatuid on kirjutatud Kalevi 1968. aasta tiitlivõidust ja volle ajaloost, aga viimaste aastakümnete kohal haigutab auk.
.....
Kahtlemata oli ta oskuslik treener, kellel oli selge ettekujutus, kuidas eduni jõuda. Ka 1967. aastal asutatud spordikooli idee taha võib kirjutada Pundi nime. Ent medalil oli teinegi pool, varjulisem. Esiteks, aastas mängiti üle saja kohtumise ja koostöö lihviti briljantseks. Kuid kas ideaalse kokkumängu kõrval jätkus pallurite isiklik areng? Hoopis hirmutavam tahk oli Pundi nõrkus poiste vastu. See oli avalik saladus ja põhjus, miks ta 1960. aastatel pagendati kuueks aastaks pealinnast Kundasse. Usaldusest tema ja noortetreenerite vahel polnud juttugi. Poiste TSIK-i minekule sõditi vastu.
„Olin Pundi vihavaenlane,“ tunnistab Aksel Saal vägikaikavedudele tagasi vaadates. „Ütlesin poistele, et enne ei lähe, kui tehnika näpus. Pundi pani nad ju ainult mängima. Ivan Dratšov kurtis, et liidu meistrivõistlustel saavad noored medaleid, aga Kalevisse pole ühtegi meest võtta.“ Lõpuks pidid noortetreenerid käed üles tõstma ja alla andma. Raimund Penuga sõbrustanud Pundil jagus mõjutusvahendeid. Kuni sinnamaani, et tõrkuja sai võistluskeelu.
.....