Читать книгу Teejuht investeerimismaailma – dividendinvestor.ee blogi artiklite kogumik - Märten Kress - Страница 10

Uuringud on näidanud, et keskmine investor kohe oskab ebaratsionaalselt käituda. Regulaarselt läbi viidav uurimus USA jaeinvestorite investeerimiskäitumisest jõuab aasta-aastalt samale tulemusele – jaeinvestorite tegelik netotootlus jääb märkimisväärselt alla turu keskmisele tootlusele. Vaatamata sellele, et näiteks 2014. aastal ajastasid väikeinvestorid oma ostusid/müüke korrektselt tervenisti 67% juhtudest, jäi keskmise investori aktsiaportfelli tootluseks 2014. aastal 5,5% võrrelduna S&P 500 indeksi 13,7% tootlusega. Dalbar, kes kõnealust uuringut USA-s juba kolmandat aastakümmet läbi viib, kirjutab jaeinvestorite investeerimiskäitumise kohta järgmised read:

„Pärast aastakümneid kestnud väikeinvestorite investeerimiskäitumise analüüsimist nii headel kui ka halbadel aegadel ning pärast finantssektori ekspertide kauakestvaid pingutusi harida miljoneid investoreid, käituvad väikeinvestorid investeerides jätkuvalt mõtlematult.“

Mida pikem investeerimishorisont, seda suuremad erinevused

Kuigi juba üheaastases horisondis tunduvad tootluste erinevused märkimisväärsed (5,5% vs 13,7%), ei oma see investori portfelli väärtusele veel nõnda suurt efekti kui aastast aastasse korduv mahajäämus turuindeksi tootlustest. Näiteks 2014. aasta jooksul suutis keskmine USA aktsiaturule investeeriv investor kasvatada oma 1 000 dollarit 1 055 dollariks, samas kui indeksiväärne tõus oleks olnud 1 000 dollarilt 1 137 dollarile. Vahe üheaastase investeerimisperioodi jooksul on 82 dollarit ja portfelli väärtus erineb ligi 8%.

Üle viimase kümne aasta mõõdetuna jäi keskmise aktsiainvestori tootluseks 5,3% aastas, USA aktsiaturg näitas samal perioodil aga tootlust keskmiselt 7,7%. Üle viimase 20-aastase investeerimisperioodi on vastavad näitajad 5,2% ja 9,9% ning üle 30-aastase perioodi 3,8% ja 11,1%. Naastes korraks 10-aastase investeerimishorisondiga näite juurde, saame öelda, et kümme aastat tagasi investeeritud 1 000 dollarist sai keskmise investori jaoks 1 670 dollarit. Samal ajal sai turuindeksit järgivast 1 000 dollarist 2 094 dollarit. Siin, nagu näeme, on vahed juba olulisemad. Turuindeksit järgiva portfelli väärtus on 424 dollari võrra kõrgem. Vaadates portfellide protsentuaalset erinevust, siis turuindeksit järgiva portfelli väärtus on tervelt 25% kõrgem kui keskmise aktsiainvestori portfelli väärtus.

Lükates investeerimishorisondi 30 aasta peale, muutuvad erinevused veelgi kõnekamaks. Keskmine USA aktsiainvestori portfell kasvas selle aja jooksul 1 000 dollari pealt 3 053 dollarini. Pole paha? Passiivse, turuindeksit järgiva investeerimisportfelli väärtus küündis samaks ajaks aga hoopis 23 266 dollarini. Erinevus on seekord tervenisti 20 214 dollarit ehk asjatuid oste, müüke ja isegi valdavas enamuses õigeks osutunud turgude ajastamisi tegemata oleks passiivne investor teeninud 662% rohkem. See on 7,6 korda kõrgem tootlus.

Allikas: Dalbar’s 21st Annual Quantitative Analysis of Investor Behavior

Emotsioonide ajel käitumine vähendab investeeringute hoidmise pikkust

Mis peitub nõnda mastaapselt erinevate tootluste taga? Vastus – investorkäitumine. Dalbar’i uurimuste kohaselt kipuvad jaeinvestorid hoidma aktsiainvesteeringuid liiga lühikest aega. Viimase, aktsiafonde hõlmava statistika andmetel keskmiselt 4 aastat. Keskmine aktsiafondide hoidmise aeg lüheneb oluliselt aktsiaturgude languse saabudes. 2000-ndate tehnoloogiamulli järgselt hoidsid USA investorid aktsiafonde keskmiselt vaid 2,5 aastat, viimase finantskriisi ajal 2008. aastal lühenes hoidmisaeg 3 aasta peale. Seega kipuvad väikeinvestorid järjepidevalt turuarengutele reageerima, tavaliselt investeerimisportfelli väärtust suuresti kahjustaval moel.

Nagu alljärgnevast tabelist näha, ei ilmne kuiste tootluste puhul jaeinvestorite mahajäämus turuindeksi tootlusest vaid langeval turul, kimpus ollakse ka aktsiate uuesti soetamisega ja jäädakse seeläbi osaliselt ilma ka kiirete hinnatõusudega kuudest.

Allikas: Dalbar’s 21st Annual Quantitative Analysis of Investor Behavior

Huvitava asjaoluna selgub Dalbar’i uuringust, et viimase kümne aasta jooksul on väikeinvestorid oma aktsiafondide oste ja müüke suutnud korrektselt ajastada (tehingujärgsel kuul liigub aktsiaturg oodatud suunas) keskmiselt 70% juhtudest. Tundub üpris soodne tulemus. Rahas mõõdetuna, nagu näha ülaltoodud tabelitest, ei ole keskmisel investoril kahjuks nõnda häid tulemusi ette näidata. Kuigi korrektse ajastuse protsent on 70, jääb reaalsete tehingute tegemine sageli emotsionaalsete põhjuste taha. Teisisõnu, juhul kui isegi suudetakse ette näha langust ja müüakse osa aktsiaid maha, siis tavaliselt juhtub üks kolmest: a) langeval turul müüakse hiljem veel, b) tagasiostmisega jäädakse hiljaks või c) tagasi ostetakse aktsiaid märkimisväärselt väiksemas summas kui müüdi – no nii lihtsalt igaks juhuks, et saaks olla täitsa-täitsa kindel turu uuesti tõusule pöördumises.