Читать книгу Muinasjutud erinevatelt rahvastelt - Muinasjutud - Страница 3

Filipiini muinasjutt

Pärisid kord kaks venda oma isalt maa. Vennad jagasid maa kaheks võrdseks osaks ja kumbki haris omale kuuluvat poolt.

Aja jooksul vanem vend abiellus ja tal sündis kuus last, noorem aga ei abiellunudki.

Ühel ööl lebas noorem vend ärkvel. „See pole õiglane, et meist kummalgi on harimiseks pool maad,“ mõtles ta. „Minu vennal on kuus last toita, minul pole ühtki. Talle kuluks rohkem vilja ära kui mulle.“

Niisiis läks noorem vend õhtul oma aida juurde, kogus kokku suure kotitäie nisu ja ronis mäe otsa, mis kaht talu eraldas, ja edasi venna tallu. Jätnud nisu venna viljaaita, läks noorem vend koju, olles enesega rahul.

Selsamal õhtul lebas ka vanem vend ärkvel. „Pole õiglane, et meil kummalgi on pool maad, mida harida,“ mõtles vend. „Vanaks jäädes on mul ja mu naisel lapsed, kes meie eest hoolitsevad, rääkimata lapselastest, samas kui vennal pole ilmselt kedagi. Ta peaks vähemalt rohkem vilja müüma, et enesele väärikas vanaduspõlv kindlustada.“

Järgmisel hommikul oli noorem vend üllatunud, nähes, et vilja kogus aidas oli endine. „Ilmselt ei võtnud ma nii palju nisu, kui mõtlesin,“ ütles ta hämmingus. „Kannan hoolt, et täna rohkem võtaksin.“

Täpselt samal hetkel seisis vanem vend oma aidas, mõlgutades üsna sarnaseid mõtteid.

Kui öö kätte jõudis, kogus kumbki vend pimedas oma aidast suurema koguse nisu ja viis salamisi venna aita. Järgmisel hommikul olid mõlemad vennad taas segaduses ja kimbatuses.

„Kuidas ma sain eksida?“ kratsis kumbki kukalt. „Aidas on täpselt sama hulk vilja nagu enne seda, kui ma vennale kuhja viisin. See on võimatu! Täna õhtul ma juba ei eksi – viin kuhja päris keset põrandat. Niiviisi on kindel, et vili vennani jõuab.“

Kolmandal õhtul kuhjas kumbki vend veel otsustavamalt suure kuhja nisu oma aidast, pani kärusse ja vedas aeglaselt laadungi mäest üles venna aita. Mäe otsas märkas kumbki kuupaistel kauguses kellegi kuju. Kes see küll olla võiks?

Kui kaks venda teineteise tuttava kuju järgi ära tundsid ja nägid laadungit, mida teine vedas, mõistsid nad, mis oli juhtunud. Sõnatult lasid nad veovankri köied käest ja embasid teineteist südamlikult.