Читать книгу Tüdrukute raamat. Murdeea teejuht - Nina Brochmann - Страница 2

Nina Brochmann, Ellen Støkken Dahl
Tüdrukute raamat. Murdeea teejuht

TERE!

Meie oleme Ellen ja Nina. Me oleme arstid ja kehaeksperdid ning meil on väga hea meel, et hoiad käes „Tüdrukute raamatut”!

Varsti hakkab sinu keha muutuma. Võib-olla on juba hakanud? Me elame sulle põnevusega kaasa, sest mäletame hästi, kuidas see kõik oli. Murdeiga kulgeb igaühel küll veidi erinevalt, aga põhiline jääb samaks: sa küpsed nii vaimselt kui ka kehaliselt. Sa saad lapsest täiskasvanuks ja hakkad maailmas oma kohta otsima. See on uskumatult põnev aeg!

Murdeiga võib olla ka keeruline, sest keha ja tunded muutuvad, pealegi pole alati lihtne enda jaoks olulistele küsimustele vastuseid leida. Koolis ei räägita tõenäoliselt kõigist asjust, mis sind huvitavad või mida sul oleks vaja teada. Aga meie räägime. Meie kogemus näitab, et teadmised oma kehast annavad rahu ja kindlustunde.

Meil ja kõigil teistel täiskasvanud naistel siin maa peal on murdeea muutused juba läbi tehtud. Meil kõigil tuli ette keerulisi olukordi, aga aastatega oleme aru saanud, et me pole oma muredega üksi. Nüüd tahame selle teadmise sulle edasi anda. Sa ei ole üksi. Sinu ümber on tohutult kaasaelajaid, kes võtavad sind avasüli naistemaailma vastu.

Tervitades

Ellen ja Nina

MURDEIGA: NÜÜD SEE ALGAB!

Murdeiga nimetatakse ka puberteediks. Puberteet on ladina keelest pärit sõna ja tähendab „küps” või „täiskasvanu”. Sa küpsed mõnes mõttes nagu puuvili. Vahe on selles, et sind ei sööda ära. Küpsemine tähendab seda, et keha valmistub nii sees- kui ka välispidiselt selleks, et sul oleks tulevikus soovi korral võimalik lapsi saada.

Enamikul tüdrukutest hakkavad esmalt muutuma rinnad. Seejärel ilmuvad intiimpiirkonda ja kaenla alla teistsugused karvad. Samal ajal hakkad ka ise kasvama, vahel lausa tohutu kiirusega. Sügisel kooli minnes võid järsku avastada, et oled suve jooksul poistest peajagu pikemaks kasvanud.

Märkamatult toimuvad muutused ka sinu sees. Sisemised suguelundid ärkavad ellu. Esimene märk sellest on hele plekk aluspükstel. Seda nimetatakse valgevooluseks. Valgevoolus on märguanne, et sinu esimene menstruatsioon on varsti käes. Päevad on üldse üks viimaseid murdeeas kehaga toimuvaid muutusi. Selleks ajaks, kui algavad esimesed päevad, on keha põhimõtteliselt küps nii seest kui ka väljast. Ainult üks väga oluline osa meist peab siiski veel kõvasti edasi arenema: meie aju. Aju poolest hakkad täiskasvanuks saama alles siis, kui oled lõpetanud gümnaasiumi.

MILLAL MURDEIGA ALGAB?

Murdeiga algab eri inimestel erinevas vanuses. Mõnedel ilmuvad häbemekarvad juba 8-aastaselt. Teised märkavad murdeea esimesi muutusi alles 14-aastaselt. Rinnad hakkavad tavaliselt muutuma juba umbes 10 aasta vanuselt ja esimesed päevad algavad keskeltläbi 13-aastaselt. Poisid jõuavad murdeikka tüdrukutest tavaliselt üks-kaks aastat hiljem. Sellepärast ongi poisid ja tüdrukud kooli ajal päris pikalt erinevad nii keha poolest kui ka käitumiselt.

Rahu!

Kõik jõuavad murdeikka. Lihtsalt erineval ajal.

MIKS ME NII ERINEVAD OLEME?

Millal murdeiga algab, sõltub mitmetest asjaoludest. Näiteks sellest, millisest perekonnast me pärit oleme, kui palju me sööme ja kui palju magame. Mis on kõigil neil asjadel ühist? Kõik need tingimused mõjutavad nimelt meie aju. Ja ajus toodetakse erilisi ühendeid, mis otsustavad, millal murdeiga peaks algama. Neid ühendeid nimetatakse hormoonideks.

Kui sa sööd või magad liiga vähe, ei jaksa sinu aju piisavalt hormoone toota. Sel juhul võib talle tunduda, et sa vajad enne murdeikka jõudmist veel natuke puhkust. Kui aju leiab, et keha on valmis, alustab ta hormoonide tootmist. Hormoonid juhivad meie keha ja annavad talle märku, et nüüd on aeg muutuma hakata.

MIS ON HORMOONID?

Hormoone ei toodeta mitte ainult ajus, vaid ka mitmel pool kehas. Need sõidavad koos verega mööda sinu veresooni ringi. Keha kasutab hormoone selleks, et anda märku, mida oleks vaja teha.

Näiteks võib aju saata emakale sõnumi ja öelda: „Nüüd on aeg päevadeks küps.” Kui emakas on ülesandega toime tulnud, saab aju hormoonidega selle kohta sõnumi: „Päevad on tulekul.”

MIDA HORMOONID TEEVAD?

Hormoonidest sõltub, millal murdeiga algab, kui kaua see kestab ja millal lõpeb. Mõned hormoonid panevad meid kasvama, mõned armuma. Mõned hormoonid panevad tundma nälga või väsimust. Paljud hormoonid on kõige tegusamad öösel, kui me magame. Siis on kehal keskendumiseks lõpuks ometi piisavalt vaikust ja rahu! Sellepärast on piisav uni murdeeas eriti oluline. Siis kasvame ja areneme nii, nagu vaja.

SUGUHORMOONID

Murdeeas muutuvad eriti oluliseks sooga seotud hormoonid. Neid nimetatakse suguhormoonideks. Neil on selline nimetus, sest nad kujundavad meie lapsekeha ümber mehe- või naisekehaks. Östrogeen on naissuguhormoon, testosteroon meessuguhormoon. Östrogeen hoolitseb selle eest, et tüdrukute kehal oleks rohkem rasva, ja paneb rinnad kasvama. Testosteroon hoolitseb aga selle eest, et poistel tekiks häälemurre ning hakkaksid kasvama habe, kehakarvad ja lihased. Tüdrukutel ja poistel on kehas natuke mõlemat suguhormooni. Just meessuguhormooni tõttu tekivad tüdrukutel murdeeas vinnid, rasune nahk ja karvakasv.

Kes on tüdruk?

Nagu näed, kirjutame tüdrukutest ja poistest, nais- ja meessuguhormoonidest, mehe- ja naisekehast. Kuid oluline on meeles pidada, et inimese keha ei pruugi alati vastata sellele, mis soost ta on. On poisse, kellel on tüdrukukeha, ja tüdrukuid, kellel on poisikeha.

Mõnel inimesel on intersooline keha, mõned aga määratlevad end kolmanda soona, mitte tüdruku ega poisina. Tüdruk saab olla mitmel erineval viisil. Kõik selles raamatus ei pruugi kõigi kohta kehtida, aga sõltumata sellest, kas sa oled tüdruk või mitte, usume, et kõigile tuleb siin midagi tuttavat ette.

KUI PIKAKS SA KASVAD?

Ninal on praegu pikkust natuke üle 160 cm, Ellenil aga umbes 170 cm. Norra naiste keskmine pikkus on 167 cm, nii et Nina on veidi alla keskmise ja Ellen keskmisest veidi pikem. Võiks ju arvata, et Nina on alati olnud neist kahest lühem. Aga ei. Kunagi oli Nina pikk. Kui ta oli 12-aastane, oli ta üks klassi pikimaid tüdrukuid. Ellen seevastu oli peaaegu terve gümnaasiumiaja oma klassis kõige lühem. Mis juhtus, et Nina ja Ellen kohad vahetasid?

MURDEEAS ME KASVAME

Me kasvame sünnist saati hookaupa. Titadena kasvame meeletu kiirusega, sageli mitu sentimeetrit kuus. Siis kasv raugeb. Lapsena kasvame üsna ühtlases tempos kõigest paar sentimeetrit aastas. Ja kui jõuab kätte murdeiga, hakkab keha jälle hästi kiiresti kasvama. Seda nimetatakse kasvuspurdiks. Murdeeas võime kasvada kuni 10 sentimeetrit aastas!

See võib kaasa tuua mitmeid ebameeldivusi. Sinu riided võivad ootamatult üleöö väikeseks jääda. Sageli kasvavad luud erineva kiirusega, nii et erinevad kehaosad ei pruugi enam omavahel kokku sobida. Jalad ja käed võivad kasvada ülejäänud kehaga võrreldes liiga kiiresti, mis võib muuta sind mõneks ajaks kohmakaks ja tekitada ebamugavust. Õnneks jõuavad kasvus maha jäänud kehaosad teistele järele ja lõpuks sobivad kõik tükid omavahel kenasti kokku.

Aju otsustab, kui palju ja kui kiiresti me kasvame. Aju toodab nimelt hormooni, mida nimetatakse kasvuhormooniks. See saadetakse vere kaudu kogu kehasse sõnumiga: „Aeg kasvada!”

LUUD JA LIIGESED

Meie luustik koosneb enam kui 200 luust. Kui aju saadab välja kasvuhormoone, täidavad need täpselt neile antud käsku. Luud hakkavad kasvama. Eriti palju võtavad pikkust juurde käed ja jalad. Luud saavad kasvada ainult lapseeas. Lapse luude mõlemas otsas on nimelt kasvutsoon, mis on tehtud pehmest kõhrest.

Kui kasvutsoon puutub kokku kasvuhormoonidega, hakkab sinna lisanduma uusi kõhrelisi kihte, nii et luud kasvavad järjest pikemaks. Murdeea lõpupoole muutuvad need kõhrekihid luuks. Pärast seda ei saa luud enam kasvada, hoolimata sellest, et aju jätkab kasvuhormooni tootmist. Enamikul meist kaovad 16–20-aastaselt kasvutsoonid täiesti ära.

Kas teadsid, et kasvamine lõpeb kaks aastat pärast menstruatsioonide algust?

Teised kehaosad kasvavad edasi isegi siis, kui luud seda enam ei suuda. Muuhulgas kuuletuvad kasvuhormoonile nina ja kõrvad ning kasvavad suuremaks. Seetõttu muutub sinu nägu ka pärast seda, kui sa enam pikemaks ei kasva.

MENSTRUATSIOON JA PIKKUS

Kõige hoogsamalt kasvad umbes aasta. Siis tuleb uus üllatus: menstruatsioon ehk päevad. Pärast päevade algust kasvab keha rahulikumas tempos ja lõpuks kasv peatub. See juhtub umbes kaks aastat pärast esimest kuupuhastust. Siis oled saavutanud oma lõpliku pikkuse, enam eriti ei kasva ja jääd umbes sama pikaks ka täiskasvanuna.

See tähendab, et mida varem algavad päevad, seda varem lõpetad kasvamise. Tüdrukud, kes jõuavad murdeikka varem, jäävad sageli lühemaks kui need, kes jõuavad sinna hiljem. See on üldreegel, aga ka siin on erandeid. Kui oled pikk juba enne esimese menstruatsiooni algust, võib juhtuda, et kuulud lõpuks ikkagi kooli pikimate tüdrukute hulka. Isegi kui sul algavad päevad kõige esimesena, ei jää sa ju lühemaks.

Kas oled Nina ja Elleni kasvu mõistatuse juba lahendanud? Ninal algasid päevad 10-aastaselt ja 12-aastaselt oli ta saavutanud oma lõpliku pikkuse, Ellenil aga algasid päevad viis aastat hiljem, nii et tal oli kõvasti aega Ninast pikemaks kasvada.

KAS KASVAMINE ON VALUS?

Paljud lapsed võivad nii enne murdeiga kui ka selle ajal tunda kasvuvalu. See on kasvamisega kaasnev häiriv valu jalalihastes, mis on küll õnneks täiesti ohutu. Tavaliselt valutavad õhtuti säärelihased või eesmised reielihased. See kestab korraga pool tundi kuni tund ja läheb siis üle. Kasvuvalu kaob mingil hetkel täiesti iseenesest ega vaja valuvaigisteid või muud ravi.

Kui pikaks sa kasvad?

Meie pikkuse määrab see, kui pikad on meie vanemad, ehk siis pärilikkus. Kui tahad teada, kui pikaks sa võid kasvada, saad seda arvutada nii:

lisa ema pikkusele isa pikkus, lahuta 13 sentimeetrit ning jaga saadud tulemus kahega.

Tehte vastuseks on sinu tõenäoline pikkus, aga see võib siia-sinna kõikuda. Võid olla 10 sentimeetrit pikem või lühem. Seda eriti juhul, kui üks sinu vanematest on väga pikk või väga lühike.

Poistele kehtib sama valem, ainult et lahutamise asemel tuleb 13 sentimeetrit hoopis liita.