Реклама. ООО «ЛитРес», ИНН: 7719571260.
TÄNUSÕNAD
SISSEJUHATUS
1. GENOTSIIDI MÕISTE
2. GENOTSIIDI KORRALDAJA KUJUNEMINE
3. KULAKLUSE LIKVIDEERIMINE
4. UKRAINA NÄLJAHÄDA
5. RAHVASTE ÜMBERASUSTAMINE
6. SUUR TERROR
7. STALINI JA HITLERI KURITEOD
JÄRELDUSED
REGISTER
See uurimus on välja kasvanud pikaajalisest tegelemisest genotsiidi ajalooga, sealhulgas Stalini ja tema kuritegude uurimisega genotsiidi ajaloo kontekstis. Ma olen käsitlenud selle teemaga seotud probleeme mitmel konverentsil ja sümpoosionil ning see on aidanud mul oma seisukohti välja kujundada. Siinjuures tuleks nimetada Melloni fondi Sawyeri seminaride raames Stanfordi ülikooli käitumisteaduste uurimiskeskuses läbi viidud seminari 20. sajandi massimõrvadest (korraldajaks siinkirjutaja koos Ronald G. Sunyga); telose rahastatud totalitarismikonverentsi, mille korraldas Robert Conquest Stanfordist, aga ka Robert Conquesti auks ameerika ettevõtluse instituudis peetud konverentsi, mille korraldajaks oli Paul Hollander. Ma olen tänulik kolleegidele, kes kommenteerisid seda tööd Yale’i ülikooli Hitlerile ja Stalinile keskendunud töötoas, mida juhatas Timothy Snyder, ning Berkley’s Türgi ja Armeenia uurijate töötoas, mida juhatas Gerard Libaridian. Nendel konverentsidel ja kokkusaamistel osalenute kommentaarid ja kriitika olid mulle äärmiselt suureks abiks Stalinit ja genotsiidi puudutavate seisukohtade täpsustamisel. Nende kõneluste ja ettekannete põhjal valmis ja nägi trükivalgust mitu esseed, ning ka käesolev raamat toetub neis sisalduvatele argumentidele.[1.]
Samuti oli mul tohutult palju kasu kriitilistest märkustest käsikirja kohta, mida ma sain paljudelt väljapaistvatelt teadlastelt, nagu näiteks Paul Gregory, Hiroaki Kuromiya, David Shearer, Robert Service, Juri Slezkin, Ronald Suny, Amir Weiner ja Eric Weitz. Ka Princetoni Ülikooli kirjastuse retsensendid Jan T. Gross ja Lynne Viola tegid kasulikke märkusi ja ettepanekuid. Kogu oma karjääri vältel on mul olnud erakordne õnn õppida selles valdkonnas oma sõpradelt ja kolleegidelt, kelle kriitika, tähelepanekud ja märkused on aidanud mul vältida mõningaid väga raskeid vigu ja juhtinud minu tähelepanu lünkadele argumentatsioonis. Need inimesed andsid mulle lugeda täiendavaid allikaid ja pakkusid käsitlemiseks uusi vaatenurki. Samas olen ma otsustanud endale kindlaks jääda mõnes küsimuses, milles minu sõprade arvamus minu omast erineb.
.....
Molotov väitis isegi vanas eas, olles näinud, kuidas tema naine Polina Žemtšužina fabritseeritud süüdistuse alusel Sahhalinile asumisele saadeti, et puhastusoperatsioonid polnud mitte lihtsalt vajalikud, vaid et need olid suunatud õigelt teelt eksinud seltsimeeste vastu, kuigi tunnistas, et paratamatult kaasnes sellega ka ülekohut. Stalini-järgsel ajal toimunud rehabiliteerimine polnud aga muud kui lihtsalt üks „moodne võltsimine”.[3.]
Arvamus, et 1930. aastate kohutavad massitapmised pandi toime peatselt puhkeva sõja eelaimuses ning olid lausa otsustava tähtsusega Nõukogude Liidu võidus natsismi üle Suures isamaasõjas, sobib hästi kokku mitte ainult Molotovi ja teiste stalinistide aforistlike korraldustega, mille kohaselt „mune purustamata omletti ei saa” ja „kus metsa raiutakse, seal laastud lendavad” – ehk lühidalt: Nõukogude Liidu moodi sotsialismi suure eesmärgi saavutamiseks tuli ohverdada inimelusid. Paljud Venemaa ja lääne teadlased usuvad, et Stalin valmistus sõjaks ja viis just sellepärast läbi kulakute vastu suunatud aktsioone ja muid puhastusoperatsioone ning kampaaniaid väidetavate – sotsiaalsete, poliitiliste ja rahvuse pinnal – sisevaenlaste vastu. Tulevast konflikti silmas pidades peetakse ratsionaalseteks ettevalmistavateks sammudeks isegi massilisi puhastusi Nõukogude armees, luureorganites ja välismaalastest kommunistide seas, mis kohe-kohe puhkeva sõja tingimustes näivad Stalini võiduvõimalusi halvendavate sammudena, sest neist struktuuridest kõrvaldati need, kes oleks sõja ajal olnud kõige asjatundlikumad.[4.] Kuna Stalin sõja võitis, siis kinnitatakse – post hoc ergo propter hoc (pärast seda, järelikult selle pärast) –, et neid 1930. aastate väidetavaid ettevalmistusi, ükskõik kui jõhkrad, vägivaldsed ja vastupidise mõjuga need ka ei olnud, on võimalik õigustada, mistõttu ei saa neid rahvusvahelise õiguse seisukohalt pidada genotsiidiks, kõigist kuritegudest kõige rängemaks kuriteoks, millel ei saa olla mingit õigustust.
.....