Читать книгу Võitja serv. Maailma esireketi retsept: gluteenivaba menüü suurepärase füüsilise ja vaimse vormi saavutamiseks - Novak Djokovic - Страница 7

Kui olete sporti teinud, et püsida terve, hoida kehakaalu kontrolli all ja olla energilisem, siis olete arvatavasti juba aru saanud, et see kõik on tõeliselt raske.

Mina olen elav tõestus selle kohta. Olen kogu oma karjääri jooksul mänginud tennist kolm kuni viis tundi päevas peaaegu iga jumala päev. Olen mänginud 97 matši aastas, vastaseks maailma parimad mängijad. Nendel päevadel, mil ma ei mängi, harjutan tenniseväljakul ikkagi enam kui kolm tundi, teen veel poolteist tundi jõusaalitrenni, lisaks joogat või tai chi’d ning võimaluse korral mahutan päeva sisse ka jooksmise, jalgratta- või kanuusõidu. Kuid isegi sellise treeningkava juures olin aeglane, kergelt ülekaaluline ja kannatasin kõhugaaside käes. Tahan öelda seda, kui teie arvates suudab ainult sporditegemine kõik mured minema pühkida, siis tasub järele mõelda. Mina treenisin vähemalt viis tundi päevas iga päev, ja ometi sellest ei piisanud. Kas mul oli turjal viis lisakilo sellepärast, et ma ei treeninud küllaldaselt?

Ei. Ma olin raske, aeglane ja väsinud, kuna toitusin nii nagu enamik inimesi. Sõin nagu iga teine serblane (ja ameeriklane) rikkalikult Itaalia toitu, näiteks pitsat, pastat ja saia, samuti raskeid lihatoite vähemalt paar korda päevas. Mängude ajal pistsin vahepalaks suhu magusaid batoone ja muud sellist, sest arvasin, et nii hoian oma energiataset üleval. Mõtlesin, et tihedat treeningkava järgides olen peotäie küpsiseid õiglaselt välja teeninud. Kuid ma ei saanud aru, et kui sel viisil süüa, siis tekitab see nähtuse, mida nimetatakse põletikuks. Põhimõte on selles, et keha reageerib söödud toidule, mis talle meeldi, sellega, et saadab sulle signaale: kinnine nina, valulikud liigesed, kõhukrambid. Arstid seostavad keha põletikulisust mitmesuguste haigusseisunditega alates astmast kuni artriidi, südamehaiguste ja Alzheimerini.