Читать книгу Ole kiidetud. Laudato Si - Paavst Franciscus (JORGE MARIO BERGOGLIO) - Страница 5

20. Mõned saastatuse ilmingud on osa inimeste igapäevasest kogemusest. Õhu saasteainetega kokkupuutumine tekitab rohkesti terviseriske, eriti vaesema elanikkonna hulgas, põhjustades miljoneid enneaegseid surmajuhtumeid. Näiteks võivad inimesed haigestuda kütmisel või toiduvalmistamisel kasutatava kütuse jääkainete sissehingamisel. Samuti mõjutab meid kõiki reostus, mida põhjustab transport, tööstuslikud heitgaasid, ained, mis imbuvad pinnasesse ja vette väetiste, taimekaitsevahendite, putuka- ja umbrohutõrjevahendite ning teiste agrotoksiinide kasutamisel. Nende probleemidega hakkamasaamiseks presenteeritakse sageli ärihuvidega seotud tehnoloogiaid kui ainuvõimalikke, ent mis tegelikkuses osutuvad võimetuteks arvestama nähtuste salapäraseid seoseid, nii et mõnikord tekitab ühe probleemi lahendamine hoopis teise.

21. Arvesse tuleb võtta ka jäätmetest tekitatud saastet, sealhulgas ohtlike jäätmete ladustamist. Igal aastal tekib erinevat kliinilist, elektroonilist või tööstuslikku päritolu ehitus- ja lammutusplatsidel sadu miljoneid tonne jäätmeid, millest suur hulk on biolagunematud, ülitoksilised või radioaktiivsed. Maa, meie kodu, on hakanud üha enam välja nägema nagu hiiglasuur prügimägi. Paljudes planeedi piirkondades kurdavad eakamad inimesed, et kunagised ilusad maastikud on nüüd mattunud prügihunnikute alla. Linnades ja põllumajanduses kasutatavad tööstusproduktid ja keemiatooted võivad viia kahjulike ainete bioakumuleerumiseni kohalike inimeste organismides ka siis, kui üldised toksilisuse näitajad nendes piirkondades ei ole väga kõrged. Sageli ei võeta mingeid meetmeid tarvitusele enne, kui inimeste tervis on pöördumatult kahjustunud.

22. Need probleemid on tihedalt seotud äraviskamiskultuuriga, mis muudab kõik kiiresti prügiks ja millest saavad mõjutatud nii asjad kui ka väljatõugatuks osutuvad inimesed. Näiteks võib tuua igapäevase praktika, kus enamus paberitoodetest visatakse ära ega taaskasutata. Inimestel on raske nõustuda sellega, et looduslike ökosüsteemide toimimine on eeskujulik – taimed sünteesivad toitaineid, mida tarbivad rohusööjad, kellest saab toit kiskjatele ning kes seejärel toodavad märki-mis väärses koguses orgaanilisi jäätmeid, mis omakorda võimaldavad võrsuda uutel taimede põlvkondadel. Meie tööstussüsteem ei ole oma tootmis- ja tarbimistsükli lõpuks välja arendanud võimet absorbeerida ja taaskasutada selle jäätmeid ja kõrvalsaadusi. Seni ei ole õnnestunud kasutusele võtta ringlusmudelit, mis suudaks säilitada looduslikke varusid nii praegustele kui tulevastele põlvkondadele, nõudes mittetaastuvate ressursside kasutamise maksimaalset piiramist ja tarbimise muutumist mõõdukaks, et suurendada toimimise, töötlemise ning taaskasutamise tõhusust. Selle valdkonna edusammud on seni väga piiratud, kuigi nimetatud küsimuse lahendamine oleks üks võimalus, kuidas astuda vastu kogu maailma mõjutavale äraviskamiskultuurile.