Читать книгу Doktor Harri Rävel - Peeter Urm - Страница 3

LUGEJALE

„Doktor Harri Rävel” on minu esimene avaldatud teos. Kirjutasin selle lühiromaani või jutustuse aastal 1979 ja järgmisel aastal avaldati see kirjanike ajakirjas „Looming”. Raamatuks aga sai „Doktor Harri Rävel” alles nüüd.

Enne selle loo kirjutamist oli minu elus lühike sahtlisse kirjutamise periood, mida tegin oma põhitegevuse, arstitöö kõrvalt. Eneseväljendusvajadus oli mind haaranud varemgi — mäletan, ühel ülikoolikevadel kõndisin päevade kaupa mööda Tartut ja aina luuletasin. Mõtteis, paberil, tuhinaga nagu palavikus. Kõik vaimustas mind — linn, inimesed ja õhu ebatavaline kergus. Ma ei avaldanud neid luuletusi kunagi. Häbenesin, toimus sisemine hoiatav kontroll.

Arvan, et ainus, mida looming võib anda ja õpetada, on tundekasvatus, kahekõne meie sisemise minaga. Kuid selleks, et see õnnestuks, peavad mõlemad pooled valmis olema. Enne Harri Rävelit polnud mina veel valmis.

Kirjutama asudes olen alati püüdnud väljendada mingit tunnet, mingit põhimeeleolu, mis avab end teatud situatsioonis. See võib olla viha, hirm, ahastus või kirg, mis oma tugevusega paiskab inimese välja tavapärastest raamidest. Kõige sagedamini on see olnud nukrus. Nukrus hävingu üle inimeses või tema ümber. Rõõmu päikeselaigud selles on kui kaotatud paradiisi­mälestus. Kui mul on see meeleolutunnetus olemas, sünnib jutt pooleldi juba iseenesest. „Doktor Harri Rävelis” oli selleks tuumaks õnnetu, toolil kühmus istuv, operatsiooni­hirmus oma uut neeru ootav vigane velsker.

Peeter Urm

2004