Читать книгу Enesetervendamine reikiga - Penelope Quest - Страница 2

1990. aastate algusest on Läänes täheldatav plahvatuslik huvi kasv tervise suhtes, sealhulgas erinevate tervendusmeetodite ja tavameditsiini täiendavate teraapiate suhtes. Reikist on saanud üks kõige tuntum ja kõige laiemalt praktiseeritav tervendussüsteem, sest seda on lihtne kasutada ja hõlpus õppida, maailmas on miljonid inimesed omandanud oskuse kanaliseerida reikit (see on jaapanikeelne sõna, mis tähendab vaimset energiat), et aidata ennast ja teisi inimesi.

Raamat „Enesetervendamine reikiga” on suunatud kõikidele inimestele, nii neile, kes on just läbi teinud esimese astme reiki kursuse, on praktiseerinud oma teise astme oskusi mõned aastad või töötanud pikemalt reiki meistrina, sest enesetervendamine on reiki praktika tähtsaim osa. „Tervendaja, tervenda iseennast” on populaarne teisendus kuulsast lausest „ Arst, aita iseennast!”. Ükskõik milline on inimese motivatsioon reiki õppimiseks – paljud tulevad siiski sooviga aidata rohkem teisi kui iseennast – on siiski väga oluline kasutada reikit regulaarselt ka iseenda suhtes, seda nii tervise huvides kui ka selleks, et teisi paremini aidata.

Dr Mikao Usui, reikiks nimetatud ravisüsteemi rajaja, õpetas, et ravides ennast on sellel raviv mõju ka teistele inimestele, ta rääkis oma õpetusest kui meetodist, millega inimene saavutab isiksusliku täiustumise, mille juures on oluline ka tervise ja õnne saavutamine. Dr Usui õpetused põhinevad rohkem spirituaalsel praktikal kui tervendamisel käte peale panemisega, kuigi see oli vajadusel selle süsteemi osaks. Tõesti, tervendamise võime, mida tunti teate nime all, see tähendab jaapani keeles pihkudega ravimist, oli nagu spirituaalse arengu kõrvalprodukt ja väiksema tähtsusega tõelise eesmärgi suhtes, milleks oli vaimne areng ise.

Doktor Usui õpetas, et kõige tähtsam oli oma vaimse tee leidmine ja järgimine. See oli doktor Usui vaimne teekond, mille tulemuseks oli reiki sünd. Dr Usui tõeliseks teeneks oli see, et hakates 1920. aastate alguses õpetama reikit, andis ta inimestele vahendi, millega end ise tervendada. Tema sõnade järgi, mida on tsiteerinud tema enda õpilane, kes on praegu 106 aastat vana, öelnud ta nii: „Te ise olete kõik. Kui te teete terveks iseenda, suudate te tervendada kõiki.” Usui võrdsustas spirituaalse praktika – energiapuhastamise tehnika, meditatsiooni ja õiged eluprintsiibid – kogu keha, mõistuse, emotsioonide ja vaimu tervendamisega, sest spirituaalne areng tõstab inimese energeetilisi vibratsioone, lastes voolata läbi suuremat hulka eluenergiat (ki reikis), mis toob kasu tervisele ja üldisele heaolule.

Peaaegu kõigile on esimeses reiki tunnis (mida nimetatakse esimese astme reikiks ehk reiki 1) õpetatud, et reikit saab kasutada enesetervendamiseks ja neile on tavaliselt näidatud ette ka reiki tervendamise põhitõed – kuhu asetada käed ja kui sageli või kui pikalt tervendamist teha. Aga vaid vähesed avastavad reiki tõelise potentsiaali ja vähestele on õpetatud spirituaalseid praktikaid, mis on Usui algupärase süsteemi põhialused. Reiki on suurepärane vahend keha, mõistuse, emotsioonide ja vaimu tervendamiseks, sest ta loob terviklikkuse ja harmoonia, isikliku rahulolu ja eesmärgipärasuse, emotsionaalse tasakaalu ja rõõmu, õndsuse ning soovide täitumise tunde.

See raamat on kirjutatud selleks, et anda igale inimesele ligipääs reiki enesetervenduse tõelise mõju ja jõu juurde. See põhineb minu enda kogemusel, praktikal ning õpetamisel, aga samuti reiki igapäevasel kasutamisel enda peal, mida olen teinud alates 1991. aastast. Raamat esitab innovatiivsed ja hõlpsasti omandatavad tehnikad reiki enda peal kasutamiseks, mis peaks inimesi julgustama end tervendama füüsilisel, mentaalsel, emotsionaalsel ja spirituaalsel tasandil, tõstes inimest kõrgemale teadlikkusele, enesemõistmisele, individuaalsele kasvule ja vaimsele arengule.

Raamat põhineb minu laialdasel õpetamiskogemusel ja tegevusel metafüüsilistel ja spirituaalsetel aladel paljude aastate vältel, siin on ära toodud rida erilisi meditatsioone ja visualisatsioone, soovitusi keskkonna parandamiseks feng shui abil, kristallide kasutamise kohta reikis ja palju muud. Tegelikult on selle raamatu kirjutamine olnud mulle katarsise väärtusega tegevus, sest kui ma praktiseerisin erinevaid tehnikaid ja kirjutasin neist oma teoses, siis probleemid, mida ma pidin tervendama, tulid uuesti pinnale. Seega on tegemist olnud omamoodi põneva perioodiga. Mitmeid kordi olen ma viimaste kuude jooksul olnud tervendamiskriisis, kui sümptomid, mida ma enda arvates olen välja ravinud, on taas välja löönud, aga tegemist on ilmselt sellega, et ma pean probleemi tervendama hulga sügavamal tasemel.

Et olen nagu iga teinegi inimene oma tervendamise teekonnal, võin ma enda kohta öelda, et töö käib. Ma leian, et võimatu oleks olnud kirjutada raamatut enesetervendamisest mingigi ehtsusega, kui ma poleks ise läbi elanud haigusi ja tõbesid ning tajunud seega tervendamise vajadust probleemidele, mis olid olemas juba aastaid. Nagu paljude teiste tervendajate puhul, oli ka minu puhul nii, et mind juhtis reiki juurde vajadus abi järele, nii tervise ja ka oma elu suhtes.

Üheksakümnendate alguses, kui ma esmakordselt reikiga kokku puutusin, olin ma närviline üksikvanem, kes kasvatas kaht puberteetikut, töötas 60 tundi nädalas stressirohkel töökohal kolledži sektorijuhataja asetäitjana, õppis avatud ülikoolis kraadiõppes ja püüdis samal ajal elada ka sotsiaalset elu. Sellele tagasi vaadates ei tea ma, kuidas ma kõige sellega toime tulin.

Seega pole midagi üllatavat selles, et mu elus oli perioode, kui ma kannatasin stressist tingitud tervisehädade all, nii et siis, kui ma tulin reiki juurde ja tajusin, kui hästi see mind lõdvestas, siis tundus, nagu oleks see olnud vastus minu palvetele. Ma tahtsin väga teada saada, kuidas ma seda ise kasutada oskan ja tegelikult olin ma viie esimese reikiaasta jooksul paremas tervislikus seisukorras kui kunagi iial – ma isegi ei külmetunud selle aja jooksul kordagi. Sest ma ravisin end pidevalt ja praktiseerisin ka teiste inimeste ravimist reikiga.

Reiki teise astme tegin ma läbi 1992. aastal ja reiki meistriks sain 1994. aastal. Aga ma jätkasin oma endist tormilist eluviisi, olin selleks ajaks edutatud ühes teises kolledžis mänedžeri kohale. See töö osutus tegelikkuses veelgi stressirohkemaks. Aastaks 1997 põlesin ma läbi, isegi hoolimata reikist ja regulaarsest meditatsioonist. Ma lõpetasin pikaajalisest stressist tingitud haiguspuhkusega. See haigusperiood andis mulle võimaluse oma elu ümber hinnata ja ma valisin kehva tervise tõttu pensioneerumise. Ma kolisin Järvepiirkonda Põhja-Inglismaal, kus sain elada rahulikku elu ja mul oli võimalus kirjutada, seda olin ma alati tahtnud teha. Aga kas ma ikka tegelikult ka kuulasin oma keha või muutsin eluviisi? Mitte sugugi. Rahunemise asemel, mis oli mu eesmärk, tormasin ma ikkagi ringi mööda maad, õpetades reikit ja teisi metafüüsilisi kursusi – sõna otseses mõttes Orkneylt Šotimaal kuni Londonini Lõuna-Inglismaal – eesmärgiga teenida elamiseks vajalikku.

Ma jätkasin oma töönarkomaani eluviisi, aga pärast nelja kuud nõudis mu keha peatumist. Mul kujunes ootamatult välja reumaatiline artriit, mis oli piinarikas ja valulik. Sellest hoolimata olin oma töönarkomaani rajal nii kinni, et püüdsin ikka veel jätkata, minnes ühele reiki kursusele karkudega. Pole just parim pilt tervendajast, ma tunnistan seda, aga mulle ei meeldi inimestele pettumust valmistada, seega tegin nii, nagu arvasin parema olevat oma õpilastele, mitte aga nii, nagu oleks kõige parem mulle enesele. Seetõttu muutus ka minu keha sõnum mulle üha tungivamaks. Selle kursuse esimese päeva lõpuks olin ma haiglas ja järgmise 12 kuu vältel halvenes mu artriit sel määral, et olin mitmeid kordi vaheldumisi haiglas ja haiglast väljas, enamiku ajast ratastoolis ja sõna otseses mõttes võimetu enda eest hoolt kandma, kuna kõik mu liigesed, käed, jalad olid nii valulikud, et ei võimaldanud mul mitte midagi teha. Vahel ei suutnud ma isegi raamatulehti pöörata, sest sõrmed olid nii valusad ja valu muutus üha pidevamaks, iga päevaga üha hullemaks ja hullemaks.

See kogemus andis mulle muidugi võimaluse paljusid asju uuesti läbi mõelda. Esiteks mõtlesin paisata kogu jõu sellele, mida ma teadsin oma haigusest, et saada lahti sümptomitest – reiki, kinnitused (afirmatsioonid), visualisatsioonid ja üldse kõik, mida keegi oli soovitanud. Aga midagi ei juhtunud. Paranemist ei tulnud. See oli kõige kohutavam. Eelnenud viie või kuue aasta jooksul oli nii, et ükskõik, mis mul ka viga oli, kas oli tegu peavalu, sõrmede ukse vahele jätmise või pahkluunihestusega, aitas ainult sellest, et panin käed enda peale ja lasin reikil endast läbi voolata. Minutite jooksul või mõne tunni pärast oli valu ja turse kadunud. Miks see nüüd ei töötanud?

Mind valdas depressioon ja ma küsisin seda endalt mitmeid kordi. Aga lõpptulemusena pidin ma endale tunnistama, et ma olin haige ja vähemalt selle aja on mu elu midagi muud, kui see oli olnud, sest ma polnud suuteline tegema enamikku neist asjadest, mida ma olin harjunud tegema. See oli aeg, kui ma hakkasin ennast ravima. Nagu näete 2. peatükis, on enesetervendamise protsessis neli etappi ja oma meeleheites olin ma leidnud neist üles kaks – haiguse tunnistamise ja aktsepteerimise.

Olles õpetanud reikit mõned aastad, polnud ma suhtunud tõsiselt haiguste varjatud põhjustesse, ma tundsin teooriat, aga kui asi puudutab minu enda haigust, unustasin ma kõik või pigemini ei tahtnud selle peale mõtelda. Nüüd hakkasin ma seda küsimust uurima, otsima põhjusi, miks ma haigeks jäin (kolmas staadium enesetervendamise protsessis). Mediteerides sel teemal ja otsides juhatust oma kõrgemalt Minalt, hakkasin ma mõistma, et ma olin oma keha halvasti kohelnud – ja seega ka oma mõistust, emotsionaalset Mina ja vaimu – sundides teda ületama oma taluvuse piire. Nii füüsilisel kui metafüüsilisel tasemel olid paljud stressiaastad, millele olin oma keha allutanud, lõpuks keha kahjustama hakanud ja ma vajasin radikaalset muutust ja seda püsivalt.

Seega asusin tegutsema – enesetervendamise viimane etapp. Ma astusin mõningaid lihtsaid praktilisi samme, hakkasin tervislikumalt toituma ja kõrvaldasin menüüst mõned toidud, mis olid tuntud oma artriiti süvendava mõju poolest, muutsin oma suhtumist paljudesse asjadesse, kaasa arvatud vastuseis tavameditsiinile. Ma olin nii kinni oma ideedes (huvitav, et seda tuntakse kui artriidi üht põhjust), et keeldusin võtmast mingeid muid ravimeid kui ainult standardseid põletikuvastaseid preparaate ja valuvaigisteid – ja neidki vaid vaevu taludes.

Pärast seda, kui ma olin õppinud üle saama vastuseisust kõigele, mida mu arstid soovitasid, olin ma paari nädala jooksul sobivat ravimit tarvitades uus inimene. Ma olin jälle liikuv või vähemalt piisavalt liikuv, et loobuda kepist, sõita autoga, teha endale jälle süüa ja saada endaga hakkama. Reiki oli lõpuks läbi tunginud vastupanukihtidest ja toonud pinnale fraasi „millele sa vastu seisad, see püsib” mõistmise. Kõik jõupingutused, mida ma olin pannud vastuseisu oma haiguse suhtes, olid asjatud. Kõik, mida oli vaja, oli „lase minna, lase voolata”.

Ma loobusin püüdest elada edasi oma vana elu ja lõpetasin valutavate kohtade hõõrumise, tundes kahetsust sellest, et ma ei suutnud enam endiselt ringi lennata ja asju ajada, selle asemel sain ma uue elu – olla mina ise. Ma ei mõtle endaks olemise all neid paljusid rolle, mis mul olid ringi tormates – ema, tütar, ärijuht, tervendaja, reiki meister – sest need kõik olid maskid. Ma loobusin elurollidest, mida teised inimesed minult ootasid, ja keskendusin iseendale.

Ma sõin tervislikult, magasin palju, andsin endale palju reikit, mediteerisin regulaarselt, sain juhatust oma kõrgemalt Minalt, lugesin tohutult, et endast rohkem teada saada, samuti ka oma armastatud metafüüsilistel teemadel, ma lõdvestusin ja esmajoones just nautisin oma rahuküllast elu – lubasin oma loovale Minale enam ruumi, nii et sain kirja panna oma esimese raamatu reikist, mis ilmus 1999. aastal.

Sellest ajast on mu tervis üha paranenud. Ma pole veel sajaprotsendiliselt terve, aga mul on perioode, kui ma olen peaaegu nii terve. Nagu ma olen öelnud, olen ma ikka veel teel, tervenemise teel. Aga mu hoiak on selline, et sellega on okei. Mul on veel õppetunde, mida ma pean omandama, vahel tekivad mul artriidi ägenemised, see juhtus ka selle raaamatu ühe peatüki kirjutamise ajal. Aga see juhtub alati siis, kui ma ei pööra tähelepanu mingitele probleemidele või kui kusagil on mingid negatiivsuse sügavamad kihid või blokeeringud, millest tuleb vabaneda. Kohe, kui ma asun otsima sügavamat teadvust ja probleemi mõistmist ning astun samme asjade õigele rajale saamiseks, taanduvad sümptomid ja mu tervis on jälle korras.

Analoogia on siin suitsuanduriga, mis hakkab tööle tulekahju korral, samamoodi hakkab mu keha hoiatama mind, kui ma olen õigelt teelt kõrvale kaldunud. See on mu enda keha häiresüsteem. Igaühel meist on vähemalt üks selline – mingi meie keha osa, mis hakkab tööle kohe, kui midagi on valesti – näiteks pidevad peavalud, seedehäired, kurguinfektsioonid, nahahaigused või seljavalud. Nagu te näete 2. peatükis, on täiustunud vaimse arengu üks tulemusi võime paremini tähele panna oma keha sõnumeid. Üha suurema hulga reiki energia endasse tõmbamine mingi aja jooksul kasvatab järk-järgult võimet tervendada mitte üksnes füüsilisi sümptomeid, vaid ka nende sümptomite mentaalseid, emotsionaalseid ja spirituaalseid põhjusi.

Mu elu on nüüd täielikult teine, kui see oli varem, reiki on toonud minu ellu kõik selle, mida ma olen juba soovinud: terviklikkuse ja harmoonia, rahu ja eesmärgitunde, emotsionaalse tasakaalu, rõõmu, õnnistuse ja rahuldustunde. Ma ei suuda kujutada oma elu ilma selleta. Reiki õpetamine on toonud mulle palju rõõmu ja rahuldust ning mulle meeldib see väga, et mul on võimalus mängida teatud osa selles, kuidas reiki muudab inimesi. Ma naudin tõeliselt hämmastust nende nägudel, kui nad tunnevad esmakordselt reiki voogamist läbi keha.

Ma tean, et kõige tähtsam osa minu elu eesmärgist on jätkata inimeste õpetamist ja reikist kirjutamist ning ma olen põnevusega ootamas tuleviku võimalusi. Panin hiljaaegu aluse oma Questi keskusele, kus ma saan õpetada reikit ja muid metafüüsilisi ning spirituaalseid kursusi ja ma teen seda vanuses, mil paljud teised inimesed jäävad pensionile. Aga nüüd elan ma elu, mida ma armastan, ja kes tahaks sellisest elust loobuda.

See, mida ma loodan nüüd selle oma kolmanda reiki raamatuga teha, on anda teile mõningaid unikaalseid meetodeid reiki loovamaks kasutamiseks, selleks et kasvada isiksuslikult ja spirituaalselt. Rõhk on siinjuures reiki nautimisel ja rõõmul, mida me sealjuures saame, et elada tervislikumat ja tasakaalustatumat elu, tundes austust, mida on see meetod ära teeninud kui üks suurimaid kingutusi maailmale – kõikidele sobiv tervendamissüsteem, mida on kerge õppida ja kasutada. Ma soovin teile rõõmu teie tervendamisteekonnal!