Читать книгу Lõpp edasilükkamisele - Petr Ludwig - Страница 7

Autori eessõna

Umbes kümme aastat tagasi olin veendunud, et mu elu on läbi. Treeningu ajal ütles mu aju ootamatult üles ja selle tulemusena tabas mu paremat kehapoolt täielik halvatus.

Mind valdasid hirm ja jõuetus, ent samal ajal tundsin veidrat rahu. Lebasin voodis ja nägin tervet oma elu silme eest läbi jooksmas. Ühel hetkel tundus, nagu liiguksin mööda tunnelit valguse poole – täpselt nagu filmis. Hakkasin oma elu kokku võtma, mõeldes läbikukkumistele ja saavutustele. Aegapidi adusin tõsiasja, et olen suremas.

Õnneks – nagu selgus – ma eksisin. Mõne päeva pärast hakkasin taastuma, haigus ei olnud põhjustanud kestvaid kahjustusi. Olin üle elanud lähedase kokkupuute surmaga. See oli kõige võimsam kogemus, mis mul iial elus ette oli tulnud, ning et mitte seda hetke unustada, panin hiljem iseenda jaoks paberile järgneva mõtte:

Kui asusin seda otsust täide viima, avastasin, et mul tuleb alistada üks väga vihane vaenlane: edasilükkamine.

Seega otsustasin koos paari sõbraga leida ammendavad vastused küsimustele, miks me kipume asju edasi lükkama ning miks tegutseme nii kõhklevalt ja ebatõhusalt. Peagi avastasime, et viimastel aastatel on sel teemal tehtud suur hulk teaduslikke uuringuid. Nende uuringute põhjal panime edasilükkamisega võitlemiseks kokku praktilise tööriistakasti.

Mõistnud, kui palju meil nendest meetoditest abi on, otsustasime neid jagada nii paljude inimestega kui võimalik. Hakkasime korraldama avalikke koolitusi ja andma ülikoolis loenguid. Aidates teistel inimestel oma aega ja potentsiaali paremini kasutada, leidsime oma elule uue mõtte.

Tahtsin oma konsulteerimispraktika abil luua edasilükkamisega võitlemiseks veelgi paremad meetodid. Aastate jooksul käisin mitmel pool maailmas paljudes firmades. Mul oli võimalus nõustada juhte selles, kuidas töötajaid motiveerida ning kasvatada nende töö tõhusust ja rahulolu. Kümne aasta jooksul on meie koolitustel käinud kümneid tuhandeid inimesi. Klientide kogemustele ja tagasisidele toetudes töötasime oma meetodite parandamise nimel, kuni jõudsime praeguse tulemuseni.

Ühel päeval tuli minu juurde minu tulevane kirjastaja ja küsis, kas ma tahaksin raamatu kirjutada. „Milline suurepärane idee,” oli mu esi-mene mõte. Pealegi tundus see erakordselt hea võimalusena meie õpetatavaid meetodeid veelgi rohkem proovile panna.

Aga mis te arvate, kas ma lükkasin seda asja edasi või mitte, kui jõudis kätte aeg kirjutada raamat edasilükkamisest? Kuna olen loomult ekstravert, kes on harjunud töötama inimestega – ma õpetan ja pakun nõustamist –, siis kujunes selle raamatu kirjutamisest mu elu üks suurimaid katsumusi. Et kirjutamist mitte edasi lükata – kuna see on üldiselt introvertne tegevus ja seetõttu mulle harjumatu –, tuli mul rakendada täiel võimsusel kõiki oma edasilükkamisvastaseid relvi.

See, et te hoiate seda raamatut käes, tähendab, et ma jõudsin sihile. Loodan, et naudite selle raamatu lugemist, ja soovin teile edasilükkamisega võitlemises kõike paremat. Samm-sammult saavutate edu, olen selles kindel.

Petr Ludwig