Читать книгу Maalehe kurgiraamat - Priit Põldma - Страница 1

Harilik kurk on üks vanemaid ja levinumaid köögiviljakultuure maailmas. Arheoloogilistel väljakaevamistel kogutud informatsioon ei anna kindlaid viiteid kurgi päritolu kohta, kuid tänapäeval avamaal ja kasvuhoonetes kasvatatava kurgi esivanemad arvatakse pärinevat Põhja-India mäestikest, kus kasvab hariliku kurgiga väga sarnane metsik liik Cucumis hardwickii. Teised Cucumis’e perekonna liigid arvatakse pärinevat Aafrikast. Vanimad ajaloolised tõendusmaterjalid pärinevad Egiptusest, kus väljakaevamised hauakambrites viitavad kurgi kasutamisele juba enam kui 4000 aastat tagasi. Arvatakse, et Egiptusest levis kurk Kreeka ja Vana-Rooma aladele. Kreekast levis keskajal kurgi kasvatamine slaavlastega asustatud piirkondadesse. Alles 17. sajandi lõpul hakati kurki ka Euroopas kasvatama, umbes sellest ajast pärinevadki esimesed kirjalikud viited kurgi kasvatamise kohta Eesti aladel. Eeldatavasti toodi kurk nii meile kui ka kogu Põhja-Euroopasse Venemaalt – sellele viitab kurgi venekeelse nime „огурец” suhteliselt suur sarnasus kõigi põhjamaade keeltega. Sel ajal kasvatati lühikeste viljadega kurki, pikaviljalised sordid tekkisid tunduvalt hiljem. Kurgi kasvatamine kasvuhoonetes sai alguse 19. sajandi Inglismaalt. Praeguseks on kurk üks tähtsamaid salatiköögivilju talvisel perioodil.

Käesolevas raamatus antakse ülevaade kurgi kasvatamisest nii avamaal kui ka katmikalal. Käsitletakse kurgi kasvutingimusi, sorte, taimede ettekasvatamist, istutamist ja kasvuaegset hooldamist, taimekahjustajaid ning nende tõrjet. Eeskätt on raamat suunatud koduaias ja väiksemal tootmispinnal kasvatajale. Kaubanduses pakutavate sortide hulgast on valitud välja eelkõige uuemad ning haiguste suhtes vastupidavamad sordid.

Raamatu koostamisel olid oma praktiliste kogemustega suureks abiks mitmed kurgikasvatamisega tegelevad ettevõtjad, keda siinkohal tahan siiralt tänada.

Priit Põldma