Читать книгу Carmen - Prosper Merimee - Страница 7
ОглавлениеSel hetkel tuli perenaine tuppa.
“Noh, kas ta on surnud või ainult minestanud?” küsis Colomba suurima rahuga.
“Tühiasi, preili, aga see on kummaline, kuidas teie pilk talle mõjus.”
“Ja arst ütleb, et teda pole kauaks?”
“Mitte rohkem kui ehk kaks kuud.”
“See ei ole suur kaotus,” täheldas Colomba.
“Kellest kuradist te räägite?” küsis kolonel.
“Ühest meie kandi nõdrameelsest, kes siin kostil on,” vastas Colomba ükskõikselt. “Saadan kellegi siia aeg-ajalt uudiste järele. Aga, kolonel Nevil, jätke ometi mu vennale ja Lydiale ka maasikaid.”
Kui Colomba farmist lahkus, et kalessi istuda, vaatas perenaine talle mõnda aega järele.
“Sa näed seda kena preilit,” ütles ta tütrele. “No ma olen kindel, et tal on kuri silm.”
