Читать книгу Gitandžali. Aednik. Puuvilja kogum - Rabindranath Tagore - Страница 18

Laul, mida tulin laulma, jääb laulmata tänase päevani.

Olen viitnud oma päevad tõmmates keeli mänguriistale ja kõrvaldades nad jälle.

Takt pole saanud õige, sõnad pole olnud õieti seatud, ainult ahastav soovimine on mu südames.

Õis pole avanenud, ainult tuul õhkab mööda.

Ma pole näinud ta nägu ega kuulnud ta häält, olen kuulnud ainult ta pehmeid samme maanteel oma maja ees.

Terve pikk päev on möödunud ta aseme põrandale laotamisega, kuid lamp pole läidetud ja ma ei saa teda paluda oma majja.

Elan lootuses teda kohata, kuid seda kohtumist pole veel mitte.