Читать книгу Lehmade salajane elu - Rosamund Young - Страница 6

„Lehmade salajase elu” peale sattudes mõtlesin esmalt, et tegu on naljaga. Kuid nali pole see kaugletki mitte. See on võluvalt paeluv raamat, kuna autor toob hästi esile tõsiasja, et lehmadel (ja peale nende ka lammastel ning isegi kanadel) on märksa avaram teadvus ja teadmised maailmast, kui senini väideti olevat. Raamat võib osutuda ka masendavaks, sest sunnib lugejat kogu oma maailmapilti ümber hindama.

Kui raamatu autor oleks lihtsalt niisama huviline, võiks „Lehmade salajast elu” pidada ullikese udujutuks, ent Rosamund Young on majandanud oma Kite’s Nesti mahetalu Worchestershire’is juba ajast, mil mõistet „mahepõllumajandus” veel ei kasutatudki. Selle talu rahvas oskab vaid pelgalt piima maitse järgi öelda, milliselt lehmalt see pärit on, ning Youngil on põllumajanduskombinaatide põhimõtetele nii veenvad ja selged vastuväited nagu ei kellelgi teisel, kelle kirjutisi ma olen lugema sattunud – ja ta jääb seejuures argitarkuse piiresse.

Huvitava asjaoluna torkab raamatus silma, et kuigi autor lahkab põhjalikult ja detailselt lehmade käitumist ning nende temperamendi ja käitumise erinevusi, ei maini ta kordagi seda, kas ja kuidas väljendub see isikupära olukorras, kus lehm viiakse pulli juurde. Kas mõned lehmad on teistest häbelikumad? Või osavamad flirtijad? Võimalik, et autori vaoshoitus selles valdkonnas tuleneb tema austusest oma hoolealuste vastu ja tundest, et lehmadel on õigus privaatsusele täpselt niisamuti nagu nende omanikel.

Sellegipoolest on tegemist maailmavaadet muutva raamatuga, kus rumalad loomad ei olegi nii rumalad, nagu meile meeldiks mõelda. See on raamat, mis muudab maailma mõistmise viisi. Kui ma nüüd mõnest karjamaast möödun, taban end juurdlemast, millised on nende lehmade vahelised sõprussuhted ja tulevikuväljavaated. Enne Youngi raamatu lugemist oleksin pidanud seda peenutsemiseks või lausa napakaks. Enam mitte.

Alan Bennett