Читать книгу Pimedad nurgatagused - Ruth Rendell - Страница 9

Carl polnud kunagi ühelgi eeluurimisistungil viibinud ja tal polnud mingit kavatsust ka sellele minna. Et see siiski juhtub ja õige varsti, terendas ta teadvuses väga intensiivselt. Ta mõtles sellest pidevalt, kuigi tahtmata, sest ta eelistas kõik unustada ja kogu Stacey asja oma peast minema ajada. Kui ta ainult teaks, millal see on, saaks ta kuhugi ära minna, võibolla Brightonisse või Broadstairsi, kus ta oli kord veetnud nädala ühe sõbratariga. Kuid linnast lahkumine ei aitaks tal vältida ajalehe nägemist või teleuudiste vaatamist. Pealegi, nagu kõike muud oma elus, ei saanud ta endale veel üht reisi lubada.

Dermot lahendas selle küsimuse tema eest. Ta koputas elutoa uksele 1. juunil, päev pärast üürimaksmise päeva, ulatas talle rahaümbriku (seekord tšeki) ja ütles, et ta on teel Stacey Warreni eeluurimisistungile. Ta loodab, et näeb Carli seal, ütles ta.

Carl mõtles kiiresti. Tema närvid ei peaks vastu, kui Dermot kuulab kõiki tõendeid, teeb isegi märkmeid, tuleb siis siia tagasi ja räägib talle üksikasjalikult, mis oli toimunud. Ta tahtis küsida, miks Dermot läheb. Ta oli Staceyt vaevalt tundnud, olles temaga ainult korra kohtunud. Carl tahtis talle öelda, et Stacey ja tema surm ei ole Dermoti asi; Stacey oli olnud Carli