Читать книгу Mõtted korda - Scott S. J. - Страница 3

Esimene osa

Mõtete korrastamine

Vaimse korralageduse neli põhjust

„See pole mitte igapäevane kasv,

vaid igapäevane kahanemine.

Loobuge kõigest ebavajalikust.“

– Bruce Lee

Enne kui sukeldume kõikvõimalikesse negatiivsest mõtlemisest võõrutavatesse harjutustesse, on esmalt tähtis aru saada, miks meil sellised mõtted üldse on. Nii et selles alajaotuses vaatleme lähemalt vaimse segaduse nelja põhjust.

Põhjus nr 1: igapäevane stress

Liiga suur stressimäär on peamine põhjus, miks paljud inimesed tunnevad end elule alla jäävat. Õigupoolest võib info üleküllusest, füüsilisest kurnatusest ja neist tingitud lõputute valikute tõttu tekkinud stress põhjustada väga erinevaid vaimse tervise häireid: kroonilist ärevushäiret, paanikahoogusid ja depressiooni.

Kui selle stressiga kaasnevad teie elus põhjendatud mured ja kõhklused, võivad teid Ameerika Psühholoogiaassotsiatsiooni väitel3 (rääkimata kümnetest uuringutest, mis kinnitavad stressi ja füüsiliste probleemide vahelist seost) tabada une­probleemid, lihase-, pea- ja rindkerevalud, sagedased külmetushaigused ning kõhuvalud ja seedimishäired.

Dan Harris, telekanali ABC uudisteankur ja raamatu „10% Happier“ („10% õnnelikum“) autor, mõistis vaimsest üle­koormusest tingitud stressi mõju alles siis, kui tõeline paanikahoog tabas teda televisiooni otse-eetris.

Nõudlik ja konkurentsitihe töö, mis oli teda viinud Afganistani, Iisraeli, Palestiinasse ja Iraaki otse rindejoonele, oli toonud kaasa masenduse ja ärevuse. Sisemist valu leevendas ta omal käel uimastitega ning need põhjustasid otse-eetris puhkenud ataki.

Pärast arsti juures käimist taipas Dan äkki, kui habras on tema vaimne seisukord. ABC kodulehel avaldatud sissekandes ütleb ta: „Seal, arsti kabinetis istudes, hakkas mulle kohale jõudma, kui arutult sõge ma olin olnud – alates pea ees ja psühholoogilistele tagajärgedele mõtlemata sõjatsoonidesse tormamisest kuni adrenaliini aseainena sünteetiliste droogide tarvitamiseni. Ma olin justkui kuutõbisena käinud järgemööda läbi mitu idiootliku käitumise etappi.“

Dani „idiootlik käitumine“ oli pelgalt inimlik reaktsioon kõigele tema peas toimuvale. Kui elu muutub nii pingeliseks ja keeruliseks, hakkab meie vaim otsima põgenemisteed. Liiga palju infot, liiga palju negatiivseid kogemusi ja liiga palju valikuid võib käivitada mitte kuigi tervisliku toimetuleku­mehhanismi.

Põhjus nr 2: valikute paradoks

Valikuvabadusel, mida vabas ühiskonnas väga austatakse, võib olla vaimsele tervisele kahjustav toime. Psühholoog Barry Schwartz lasi käibele mõiste „valikute paradoks“, mis võtab kokku tema avastused, et suurenenud valikuvõimalus toob kaasa rohkem ärevust, otsustusvõimetust, jõuetust ja rahuldamatust. Suuremad valikuvõimalused võivad objektiivselt küll võimaldada paremaid tulemusi, kuid ei tee inimest õnnelikuks.

Kujutlege kõige tavalisemat poeskäiku. USA Toiduturundus­instituudi4 andmeil oli 2014. aastal keskmises supermarketis müügil 42 214 toodet. Kui varem koguti poes käies kõik vajalik kümne minutiga ostukorvi, siis nüüd murtakse vähemalt sama kaua pead parimat jogurtimarki või õigeid gluteenivabasid küpsiseid valides.

Püüdke endale soetada paar teksaseid – mis on üks põhilisi rõivaesemeid enamiku inimeste garderoobis – ning te satute silmitsi lõputu hulga otsustega. Kas kottlõige? Alt laienev säär? Liibuv lõige? Lai säär? Kivipesu? Nööpidega? Lukuga? Üheainsa ostu sooritamine paneb poodleja hingeldama.

Steve Jobs, Mark Zuckerberg ja isegi president Obama langetasid otsuse piirata oma rõivavalikut, vähendamaks otsustamisest tingitud kurnatust. Ühes Michael Lewise artiklis, mis ilmus ajakirjas Vanity Fair, selgitas president oma piiratud rõivavaliku tinginud loogikat:

„Te näete peagi, et ma kannan ainult halle või siniseid ülikondi,“ ütles Obama. „Püüan otsuste hulka kärpida. Ma ei taha teha otsuseid selle kohta, mida ma söön või seljas kannan, sest mul on liiga palju teisi otsuseid teha.“