Читать книгу Kokku loodud - Shannon Stacey - Страница 7

Järgmisel hommikul ärkas Ben uimasena ega olnud kuigi välja puhanud. Ta ei teadnud, miks see nii oli, ja ta ei mäletanud ühtki unenägu, sest üks asi, mille ta oli kiirabitöötajana ära õppinud, oli magamise ajal hästi magada.

Kui ta oli teki pealt lükanud, ajas ta end voodiservale istuma ja hõõrus nägu. See pani ta vanduma ja oma vigastatud kätt vaatama. Kui ta oli haava uuesti ära puhastanud, oli ta otsustanud jätta selle plaasterdamata, sest voodis ei saa ju ometi midagi halba juhtuda.

Aga tuli välja, et viga võis saada siis, kui hõõruda kätt vastu habetunud lõuga.

Ta vaatas kella ja nägi, et kui ta kiirustab, jõuab ta veel pühapäevahommikusöögile. Raskest ööst hoolimata tegi ta kiiruga läbi oma hommikuse rutiini ning tõmbas jalga dressid ja selga T-särgi. Ema tehtud hommikusöök oli pingutust väärt.

Viis minutit enne üheksat jooksis ta alla trepist, mis viis tema sissesõiduteele pargitud linnamaasturi juurde. Siis möödus ta isa tööbussist ja ema väiksemast linnamaasturist, et tagaukse kaudu majja minna.

Kui vanemad olid garaaži laiendanud, selle sügavamaks teinud ja lisanud teise parkimiskoha, olid nad ehitanud garaažipealse Beni noorema venna tarvis stuudiokorteriks. Jimmy oli lõpetanud ametikooli ja tulnud tagasi Whitfordi, et töötada isa torulukksepafirmas ja muuta Rivers Plumbing kahe mehe äriks. Et Whitfordis polnud lootustki torumehena rikkaks saada, oli Jimmy olnud rõõmuga nõus elama vanemate garaaži kohal. Tema naine Chelsea oli samuti hea meelega seal elanud, kuni ta oli jäänud rasedaks ja nad olid üürinud oma maja. Kolm aastat oli garaaži peal elanud üks isa sõber, aga siis oli too otsustanud kolida lõunasse, soojemasse kliimasse.