Читать книгу Sitsiilia miljardäri armuke - Sharon Kendrick - Страница 6

Jessica töötas kiiresti, et kõik õigeks ajaks tehtud saaks, aga midagi oli muutunud ja asi polnud ainult selles, et ta oli Salvatorega kabinetis kahekesi. Ta muutus tagasihoidlikuks ja häbelikuks ning süda tagus, kui ta korraga taipas, millega oli nõustunud. See oli nagu unistuse täitumine – tema kena ülemus tahtis teda oma limusiiniga koju sõidutada!

Ja mis siis, Jessica?

Arvad, et see on selle mõjuvõimsa sitsiillase otsekohene katse sinu, oma kontori koristajaga, kahekesi tööst eemal aega veeta? Võib-olla tahab ta su ära võrgutada? Jah, kindel see – ja ta ei tule sulle tegelikult auto, vaid klaastõllaga järele!

Võta parem lahkelt pakutu tänulikult vastu, soovitas Jessica endale, pühkides energilise liigutusega kohvimasinalt pleki. Naudi luksusautoga kojusõidu uudsust – see heastab mehe varasemad ülbed märkused.

Täpselt kell pool kaheksa võttis Jessica ämbri kätte ja köhatas. “Ma lähen riideid vahetama, härra,” ütles ta end veidi tobedana tundes. “Kas me kohtume allkorrusel?”

“Mm?” Salvatore vaatas tema poole, silmad vidukil, nagu oleks unustanud, et naine on seal. “Jah, muidugi. Kus?”

“Kas te teate, kus on tagauks? Seda on pisut keeruline leida.”

Mehe jõulisel näol ei liikunud ükski lihas. “Tegelikult ei tea, aga küllap ma saan ilma kaardita hakkama,” tähendas ta kuivalt. “Auto ootab ja mulle ei meeldi oodata. Nii et ära viivita.”

“Ei viivita,” lubas Jessica ja tõttas minema.

Ent süda tagus roosat kombinesooni seljast kiskudes ja rätikut peast võttes ning ta soovis, et tal poleks seljas lihtne seelik, sviiter ja lai vihmamantel.

Aga milleks? Sellist tööd tegema tulles ei lööda end üles, pigem pannakse selga midagi tagasihoidlikumat. Ta võttis madalad mustad kingad jalast, pani need koos kombinesooni ja rätikuga riidekappi ning hakkas seejärel juukseid kammima. Juuksed langesid õlgadele ja ehkki need olid üsna igavat pruuni tooni, olid need ilusad, paksud ja peaaegu alati läikivad.

Jessica kissitas peegli ees silmi. Tema nägu oli meigita kahvatu, ent ta leidis käekoti põhjast huuleläike tuubi ja sõrmed jäid sellel kõhklevalt peatuma.

Kas see jätaks mulje, nagu ta ootaks midagi, kui ta end veidi meigiks? Ent korraga oli Jessical ükskõik. Igal naisel on eneseuhkus ja isegi kui tal on seljas odavad riided, pole ju kuritegu väga kehvast tööst parimat välja pigistada.