Читать книгу Imetabane Island - siljalill - Страница 14

Ja veel infot internetilehelt „Igasugust Islandilt”:

„Kópavoguris oli rahvakoosoleku ehk þingi pidamise koht, mida tähistab sõidutee ääres seisev mälestuskivi. 1662. aastal toimus siin rahvakoosolek, mille käigus islandlased olid sunnitud tunnistama Taani kuninga ainuvõimu Islandil ja sellega end täielikult Taani kuninga valdusse andma. Samas kohas toimus 1704. aastal ka viimane surmanuhtluse täideviimine. 1955. aastal anti Kópavogurile linnaõigused ning sellest peale hakkas elanikkond järsult kasvama.”

Järgneb linna laienemisega seotud jutustus teedeehituse eripärast. Nimelt Digranesi piirkonnas jäänud ootamatult töö ühe künka juures seisma. Masinad läinud järjest katki, osa töövahendeid kadunud arusaamatult. Seletust toimuvale ei leitudki ning kui rahad lõppesid, jäi ka töö lõpetamata. Kümmekond aastat hiljem oli uuesti tekkinud vajadus tee rajamiseks ning kui taas pidi töödega kummalistel põhjustel korduvalt algust tegema, tehti plaanis muudatus nii, et ehitati künka kõrvalt, mitte üle selle. Seekord lõpetati töö edukalt ja juhtunu unustati pea pooleks sajandiks. Siis vajas tee laiendamist ja asfaltkatet. Vajalikuks peeti künka ääre osalist eemaldamist. Suur kivipuur toodi kohale, kuid kui see kivikamakat puudutades kohe purunes, imestati väga. Uus puur ei pidanud kauem vastu ja töömehed keeldusid sellele künkale tööriistadega lähenemast. Uue hooga hakati jälle rääkima künka elanikest, kes ei soovinud oma kodurahu rikkumist. Ka seekord jäeti Haldjaküngas rahule ning muudeti plaane.

Veel tuli samast künkast juttu, kui sealses piirkonnas hakati eramajade ehitamiseks maad jaotama. Mees, kes Haldjakünkale kõige lähema maatüki sai, oli selle omanik üsna vähe aega, kui ta juba läks linnavalitsusse palvega oma maatükk teise vastu vahetada. Põhjuseks see, et talle ei meeldi olemasolev koht ja et ta ei soovi seal elada. Rohkem selgitusi mees ei jaganud. Tema soov täideti ning mees ehitas oma maja teise paika. Peale seda pole kõnealusele maatükile enam ainsatki soovijat leidunud. Haldjakünkast ringiga mööda ehitatud teed kutsutakse Álfhólsvegur – Haldjakünka tee.