Читать книгу Unenäod. Reis meie sisemaailma - Stefan Klein - Страница 4

Meie unenägude uutmoodi mõistmine

Kas teil on meeles? Võib-olla hõljusite selle tänava kohal, kus te lapsena mängisite. Või püüdsite meeleheitlikult jõuda rongile, kuid teid pidasid kinni üha uued vahejuhtumid. Võimalik, et kohtusite basseinis ujudes jääkaruga.

Ei mäleta? Kahtlemata oli teil läinud ööl sellist või sellesarnast laadi elamusi. Sest te nägite und. Ja need stseenid ei olnud pelgalt põgus vahepala muidu rahulikus unes. Pigemini olite pikki tunde kangelane maailmas, mille te ise endale lõite. Sest nagu hiljuti on välja selgitatud, tähendab magamine alati ka unenägude nägemist. Ja et uni täidab umbes kolmandiku teie elust, tähendab see, et und nähes veedate rohkem aega, kui kulub mis tahes muule tegevusele.

Paljud teie öistest rõõmudest, hirmudest ja võitlustest võivad teil olla meelest läinud. Enamikule inimestest jäävad unenäod mällu vaid vahel harva. Võib ka olla, et kuulute nende inimeste hulka, kes enda arvates peaaegu kunagi und ei näe. Kui aga ärkate sageli teadlikuna kummalistest elamustest, siis teate, kui puudulik on teie mälestus sellest. Teil õnnestub tabada kõigest paari katket oma unenägudest. Kuid te tajute, et seal oli ilmselt märksa enam – just nagu oleksite tunginud keset ööd kaugele võõrale kontinendile, millest päeval paistab ainult rannariba. See kontinent on teie hing.

Mis need unenäod siis on? Sigmund Freud nimetas neid otseteeks teadvustamatuse juurde. Ta seletas neid kui salasoovide ja lapsepõlveelamuste väljendust. Ent sellest ajast, kui Freud avaldas oma teedrajava teose „Unenägude tõlgendamine”, on möödunud rohkem kui sajand. Tänapäeval tunneme selliseid öiste läbielamiste aspekte, millele Freud omal ajal ligi ei pääsenud. Nii et on õige aeg läheneda unenägude fenomenile uuest vaatenurgast. Käesoleva raamatuga tahan näidata, et unenäod on märksa enamat kui teadvustamata igatsuste väljendus – nad on võti, millega lahendada meie teadvuse mõistatus. Nad aitavad meil aru saada, kuidas meie aju toob esile selle, mida me tajume tegelikkusena.

Viimastel aastatel tohutult avardunud teadmiste eest unenägude nägemise kohta võlgneme tänu esiteks uutele aju uurimise meetoditele. Need võimaldavad meil näiteks mõõta enneolematu täpsusega neuronite aktiivsust magamise ajal. Ettekujutuse, nagu võiks teie unenägusid magamise ajal lugeda otse teie ajust, heidaksite tõenäoliselt kõrvale kui teadusliku fantastika. See on aga juba tegelikkus. Sest signaalid, mida skanner võtab vastu magaja peast, reedavad, mida ta parasjagu läbi elab. Need näitavad teatavate piirangutega koguni, milliseid pilte ta näeb.

Teiseks on teadlased aastakümneid kogunud süstemaatiliselt unenäokirjeldusi. Varem jutustati unenägusid ainult ükshaaval, nagu anekdooti. Tänapäeval on meil olemas hiiglaslikud unenägude andmepangad, võimalik on võrrelda ja analüüsida kümneid tuhandeid protokolle. Need annavad näiteks seletust selle kohta, kuidas peegelduvad unenäos päevased kogemused, elutingimused ja isiksus.

Unenäod ei viita aga sugugi ainult minevikule. Üks kõige üllatavamaid uusi arusaamu on, et unenäod aitavad meil toime tulla tulevikuga. Sellal kui me und näeme, arenevad meie võimed, muutub meie aju. Me sõna otseses mõttes õpime unes. Meie isiksus areneb öösiti edasi. Ja seepärast ei näita unenäod meile mitte üksnes seda, kes me oleme, vaid ka seda, kes me olla võiksime.

Unenägudega tegelemisel ja nende uurimisel on pikk ajalugu. Antiiksetest oraaklitest alates kuni Freudini välja on inimesed püüdnud leida vastust kolmele suurele küsimusele:

Miks ma und näen?

Mida räägivad mu unenäod minu kohta?

Kuidas saavad unenäod mulle kasulikud olla?

Järgnevatel lehekülgedel püüan vastata nendele küsimustele tänapäevaste teadmiste valguses. Selleks selgitan ma uut käsitust unenägemisest, mis tuleneb viimaste aastate teadmistest.

Selle raamatu kirjutamise ajal kogesin ma, kuidas omaenda unenägude üle järele mõtlemine tegi mind olulisel määral teadlikumaks. Ka inimesed, kellega ma rääkisin regulaarselt oma ettevõtmisest, andsid teada, et mäletasid ühekorraga sagedamini ja üksikasjalikumalt, mida unes nägid.

Niisiis ei aita unenägudega tegelemine meil mitte ainult oma läbielamisi ja teadvust paremini mõista, vaid võimaldab avastada meie olemasolu suures osas tundmatut külge. Kas poleks kahju, kui kolmandik elust läheks teist jälgi jätmata mööda?