Читать книгу Peremeditsiin - Steinar Hunskår - Страница 8
Оглавление10
Sisukord
Teine funktsioon: patsiendi probleem. . . . . . . . . . 73
Kolmas funktsioon: läbivaatus . . . . . . . . . . . . . . . . 76
Neljas funktsioon: teavitamine ja planeerimine 76
Viies funktsioon: lõpetamine . . . . . . . . . . . . . . . . . 79
Kuues funktsioon: struktuur. . . . . . . . . . . . . . . . . . 79
Seitsmes funktsioon: suhte loomine ja hoidmine 80
Kuulamise kunst. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 81
Kui arst ei kuula . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 81
Avatud ja suletud küsimistehnikad . . . . . . . . . . . . 81
Harjumuste ja elustiili muutmine . . . . . . . . . . . . . . . . 82
Muutustele keskendunud nõustamine. . . . . . . . . . 82
Erilised probleemid ja väljakutsed vastuvõtul . . . . . . 84
Teadmine, mida patsient mõtleb, arvab ja soovib 84
Kaeblevad ja agressiivsed patsiendid . . . . . . . . . . . 84
Pidurdamatult jutukad patsiendid. . . . . . . . . . . . . 84
Murelikud vanemad. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 85
Kuidas saada patsient lahkuma?. . . . . . . . . . . . . . . 85
Ebamõistlikud nõudmised . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 85
Puudulikud erialased oskused . . . . . . . . . . . . . . . . 86
Arstikunst ja tarkus – õppimine kogemustest . . . . . . 86
Kas probleem vajab lahendamist? . . . . . . . . . . . . . 86
Arsti tunded. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 86
Elukestev õpe. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 87
Rasked teadaanded. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 87
1.5. Diagnoosimise protsess . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 88
Autor: Steinar Hunskår, kaasautorid Per Hjortdahl (klassifikatsioonisüsteemid) ja Knut Arne Holtedahl (vähidiagnostika)
Mis on diagnoos? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 88
Klassifikatsioonisüsteemid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 89
ICPC kasutamine praktikas . . . . . . . . . . . . . . . . . . 90
Peremeditsiinilised diagnostilised oskused . . . . . . . . 92
Kliinilis-epidemioloogilised oskused . . . . . . . . . . 92
Esinemine ja arsti poole pöördumine . . . . . . . . . . 92
Diagnostiline mõtteviis . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 92
Anamnees ja läbivaatus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 96
Täiendavad uuringud. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 98
Vähi diagnostika perearstipraktikas. . . . . . . . . . . . . . 101
Diagnoosi hilinemine. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 101
Alarmsümptomite väärtus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 101
Diagnoosi tõenäosuse hindamine . . . . . . . . . . . . . 102
1.6. Raviotsused ja -tegevused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 105
Autorid: Hogne Sandvik ja Jørund Straand
Ravida või mitte?. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 105
Kui arst ja patsient on eriarvamusel. . . . . . . . . . . . 106
Medikamentoosne ravi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 107
Ravimite väljakirjutamise kvaliteedi tagamine 107
Ravimiinfo. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 108
Ravimitööstus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 109
Ravi viibimine. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 110
Ühiskond seab piirid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 110
Sekkumine elustiili. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 111
Alternatiivravi. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 111
1.7. Mitte kunagi väljaõppinud või valmis. . . . . . . . . . 113
Autor: Alexander Wahl
Perearsti teadmised peavad olema ajakohased. . . . . . 113
Perearsti erialaõpe. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 114
Tõenduspõhisus perearsti töös. . . . . . . . . . . . . . . . . . . 114
Paberipõhine, digitaalne või mõlemat?. . . . . . . . . 115
Info hankimine praktikas . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 115
1.8. Kliiniliste teadmiste alused ja piirid. . . . . . . . . . . 116
Autorid: Anan Luise Kirkengren, Linn Getz, Tor-Johan Ekeland, Irene Hetlevik, Edvin Scei, Elling Ulvestad ja Arne Johan Vetlesen
Teadmised on võim ja võib tähendab vastutust 116
Korrektne ei tähenda alati õiget . . . . . . . . . . . . . . . 117
Inimene bioloogilise ja mõtleva indiviidina. . . . . . . . 117
Kogemused kirjutatakse bioloogiasse . . . . . . . . . . 117
Krooniline pinge, allostaatiline ülekoormus . . . . 118
Allostaatilisest ülekoormusest haiguseni . . . . . . . 119
Varasemate kogemuste tähtsus. . . . . . . . . . . . . . . . 119
Sama sündmus – erinev kogemus . . . . . . . . . . . . . 120
Kas perearst võib olla ravitseja? . . . . . . . . . . . . . . . . . . 121
