Читать книгу Lahenda nagu Sherlock. Võrdle oma arutlusoskust maailma kuulsaima detektiivi omaga - Stewart Ross - Страница 9

Watsoni märkmed sisaldavad mõningaid väga löövaid pealkirju. Tegelikult olid need pealkirjad ise niivõrd head, et mõnikord osutusid lood, mis järgnesid – pelgalt märkmete vormis –, isegi väikeseks pettumuseks. Sellised lookesed jõuavad avaldatud tööde hulka harva.

„Pussitatud šeikspiroloogi saladusega” aga asi nii ei olnud. Arvatavasti ei kasutanud doktor seda täispika jutustusena seetõttu, et tegevuspaiga ja karakterite kohta ei leidunud piisavalt üksikasju. Meid aga huvitab rohkem järelduste tegemine kui isiksuste analüüs ja peenekoeline keelekasutus. Seega oleme suutnud Watsoni nappidest teadetest üles ehitada midagi, mis meie arvates on elegantne väike mõistatus. See on ka lugu, mis näitab, nagu me „Võhiklikkuse juhtumis” ära märgime, et Holmes on suurema lugemusega kui Watson „Sarlakpunases kabinetis” oletab.

Probleem on esitatud lihtsalt.

Oma põlvkonna suurimaks Shakespeare’i uurijaks peetud professor Algernon Thomas tapeti brutaalselt oma ruumides Gloucester College’is Oxfordis. Ta suri üheainsa osava torke tõttu, mis tehti terava esemega, mis läbistas vasaku silma ning tungis ajju.

Laiba avastas kell 10.30 keegi üliõpilane, kes oli tulnud konsultatsioonile Bardi töödeldud Holinshedi kroonikate asjus [Holinshed – kroonik, kelle töid kasutas Shakespeare oma näidendite kirjutamisel; tlk]. Noormees leidis kivitrepilt õpetlase ruumidesse viiva ukse kergelt paokil olevat ja eeldades, et koputusele mittevastamise põhjus oli teadlase kõva kuulmine, mitte surm, lükkas ta ukse lahti ning piilus sisse. Professori surnukeha lebas selili, käed kõrval. Arst ütles, et see oli seal niiviisi lebanud vähemalt kaksteist tundi.

Kolm punast plekki andsid tunnistust, et pärast mõrvarelva silmakoopast väljatõmbamist oli mõrvar üritanud selle surnud mehe särgi rinnaesisel puhtaks pühkida. Toas olnud esemetest pakkusid huvi tühi portveinipudel, poolik pudel sama jooki, kaks kristallist joogiklaasi, mille põhjas oli vaid paar tilka, ning avatud ja rebenenud köide Shakespeare’i näidendist „Henry VI”, II osa.

Meile pole teada, mismoodi Holmes selle juhtumi lahendamise juurde sattus, aga me oletame, et keegi kogenematu uurija Oxfordshire’i politseijõududest, kohutatud ära Gloucester College’is valitsevast üleolevast õhkkonnast ja sealsetest ärritunud asjameestest, palus lihtsalt kuulsa Londoni detektiivi appi. Holmes, kes oli alati valmis vastu astuma pretensioonikusele ja oma seisuse rõhutamisele, nõustuski aitama. Ta saabus Oxfordi kell 10.53 ning lahkus kell 18.47, olles mõrva lahendanud.