Nõukogude aja lõppedes jäi Venemaa ilma suurematest sadamatest Läänemere ääres. Venelastel puudusid moodsad terminalid, mille kaudu vedada välja naftat ja naftatooteid. See andis suurepärase uue ärivõimaluse Tallinnale, mis oli säranud transiitkaubanduse keskusena eriti võimsalt Hansa Liidu ajal. Keskaegse Tallinna tähtsaim kaup oli sool, tänapäevane Tallinn teenib musta kulla ehk nafta ja naftatoodete pealt. Eestit läbiv naftatransiit algas Tallinnas Koplis asunud kalasadama naftabaasist. Esimese kaasaegse terminali ehitas aga Muuga sadamasse Pakterminal. Tema juhist Aadu Luukasest kujunes Eesti transiidiäri ja kohalike suurettevõtjate liider. Peagi algas naftatransiit ka Paldiski ja Sillamäe kaudu. Lääne kapitali kõrval sisenes ärisse üha jõudsamalt Vene kapital. XXI sajandi alguseks andis naftatransiit juba nii suure osa Tallinna Sadama tulust, et poliitikud ja äriringkonnad hakkasid muretsema, mis juhtub siis, kui õitseng peaks hääbuma. See raamat räägib ühe Läänemere-äärse väikese maa edukama ja olulisema majandusharu loo koos selle tõusude ja mõõnadega, keerulise tausta ja vastuoludega, emotsioonide, võitude ja kaotustega.
Оглавление
Sulev Vedler. Eesti naftatransiidi lugu
Sissejuhatuseks
I PEATÜKK. Kui välisinvestorid saabusid mõõgaga
II PEATÜKK. Pakterminali täht lõi särama
III PEATÜKK. Konkurentsi sünd
IV PEATÜKK. Rahalehma aastad
V PEATÜKK. Poliitilised mängud
VI PEATÜKK. Vene kapitali jõuline tulek
VII PEATÜKK. Must kuld Paldiskis ja Sillamäel
VIII PEATÜKK. Alternatiivkaubad nafta kõrval
IX PEATÜKK. Masendav pronksiöö
X PEATÜKK. Tulevikuärid
XI PEATÜKK. Must äri
XII PEATÜKK. Pööre naftatransiidis
XIII PEATÜKK. Eesti transiidi suurkuju Aadu Luukas
XIV ГЛАВА. Ааду Луукас – исполин эстонского транзита
XV ГЛАВА. Резюме: история эстонского транзита
Viited
Отрывок из книги
Suurepärane asukoht ida ja läänt ühendava meretee ääres tegi Eestist kaubandusmagneti juba aegadel, mil merel liikusid viikingite laevad ning karusnahkade ja metalli kõrval olid igati lugupeetud kaubaartikliks orjad.
Eestisse saabusid lääne kaupmehed, kes olid teel itta, ja ida kaupmehed, kes olid teel läände, ning need kaupmehed, kes ei tahtnud või ei saanud oma kodumaalt liiga kaugele sõita.
.....
Kuid Novgorodi ja Pihkva aladelt pärit transiitvili moodustas sellest kaubandusest vaid murdosa: enamik viljast oli kasvatatud Liivimaal kohapeal. Transiitvilja peamiseks väljaveosadamaks oli Narva.
Eesti aladega võrreldes hoopis rohkem transiitvilja läks läände Riia kaudu, kuhu seda toodi Väina jõe ja maanteede kaudu Venemaalt, Poolast, Leedust, aga ka Kuramaalt ja Liivimaalt.31
