Читать книгу Kolm lihtsat sõna. Triloogia 3. raamat - Susan Mallery - Страница 5

Tere, Ford!

Lihtsalt uskumatu, et mu õde oli nii loll, et pettis Sind Sinu parima sõbraga kõigest kaks päeva enne teie pulmi. Kuna Sa nii ootamatult mereväkke läksid, ei avanenud mul võimalust seda Sulle ise öelda. Saan aru, et olen kõigest neljateistkümneaastane, aga ma armastan Sind. Ma armastan Sind igavesti ja kirjutan Sulle iga päev. Või vähemalt korra nädalas. Pärast Sinu äraminekut muudkui nutsin ja nutsin. Maeve’ile ei meeldinud see sugugi. Tema sõnul olin ma teatraalne. Mina ei jäänud ka võlgu ja ütlesin talle, et ta oli täielik nõid, et Sind pettis. Ja siis sain pahandada, et õega inetult rääkisin. Aga mul ükskõik. Ma soovin, et Sa poleks pidanud ära sõitma. Ma armastan Sind tõesti igavesti. Usu mind, Ford. Hoia end, eks?

Tere, Ford!

Lähen koolilõpuballile! Saan aru küll, et olen kõigest keskkooli teises klassis, aga Warren kutsus mind ja ma jäin nõusse. Ema on õigupoolest rohkem elevil kui ma ise. Lähme San Franciscosse mulle kleiti ostma. Vanaema pakkus mulle pruutneitsikleiti oma poest. Täiesti uskumatu! Aga ema oli lahe ja ütles, et ostame mulle midagi mõnest suurest kaubamajast. Jess! Saadan Sulle pildi. Hoia end, eks?

Tere, Ford!

Tean, et pole Sulle juba tükk aega kirjutanud. See oli lihtsalt kohutav. Pean silmas balli. Warren pole sugugi selline, nagu ma arvasin, ja jõi end täis. Ta oli sõpradega võtnud hotellis toad. Mina arvasin, et me läheme peole – saad aru küll –, aga temal mõlkus meeles hoopis midagi muud. Ta ütles, et tema arvas, et ma saan aru. Ma ei saa aru, mis värk neil poistel küll seksiga on? Palun tee Sina mulle see selgeks. Kuigi Sina ei kirjuta ju mulle kunagi, aga juhul kui peaksid kirjutama. Virutasin talle nii, nagu isa õpetas, ja tema oksendas mu kleidi täis, mille peale hakkasin mina öökima. Soovin, et Sina oleks olnud siin ja mu ballile viinud. Hoia end, eks?

Tere, Ford!

Anna andeks, et ma pole Sulle nii pikka aega kirjutanud. Vanaema suri ära. Ta polnud haige ega midagi. Ühel päeval ta lihtsalt ei tõusnud hommikul üles. Ma muudkui nutan. Tunnen temast nii suurt puudust. Ema on kurb ja see on nii raske. Üritan emale toeks olla ja teen mis vaja ja paaril korral nädalas õhtusöögi. Vahel, kui mul on sõpradega lahe, tunnen süümepiinu. Just nagu ma ei tohikski enam iialgi naerda. Isa viis mind lõunat sööma ja ütles, et see on ju normaalne, sest ma olen teismeline. Kui see vaid nii oleks. Loodetavasti on Sinuga seal kõik korras. Ma ju muretsen Su pärast.

Tere, Ford!

Ma lõpetan kooli. Lisan kirjale ka pildi, sest ma ei oskagi öelda... Kas see, et ma kirjutan, on imelik? Sina ei vasta mu kirjadele, aga sellest pole midagi. Ma ei tea isegi seda, kas Sa üldse mu kirju loed. Aga ma kirjutan ikkagi, sest mingil moel tunnen Sinust endiselt puudust. Sinule kirjutamine on muutunud harjumuseks. Igatahes lähen ma California ülikooli. Kavatsen õppida turundust. Ema tahab, et ma õpiksin raamatupidamist, aga minu matemaatikaandega teame me ju kõik, mis sellest saaks. Olen elevil ja õnnelik, kuigi igatsen endiselt vanaema järele. Kas Sa oled Iraagis? Vahel telekast sõjauudiseid kuuldes mõtlen, et kus Sa küll oled.

Tere, Ford!

Ma armastan kolledžit. Lihtsalt ütlen. Westwood on imeline ja jumalik ja enamasti käime nädalavahetustel rannas. Käin ühe surfariga. Billyga. Ta õpetab mind surfama. Ma ei käi loengutes nii palju, kui peaksin, aga küll ma selle varsti tasa teen. Lasin juustesse triibud teha ja olen päevitunud ja nii lahe pole mu elu veel iial olnud. Ma armastan kõike. Loodetavasti on ka seal kõik korras.

Tere, Ford!

Fool’s Goldi kutsehariduskool polegi nii hull. Igatsen oma Westwoodi sõpru, aga ka see pole nii hull. Vanemad ei räägi minuga ikka veel, välja arvatud pikad iganädalased jutuajamised teemal, kui pettunud nad minus on, et ma polnud küllalt täiskasvanud, et California ülikoolis hakkama saada. Tunnen end nii kehvasti, et olin nii loll ja vastutustundetu, aga ka selle tunnistamine ei takista neid mulle loenguid pidamast. Kuigi ma saan aru, et olen need ära teeninud. Billy tegi minuga paari nädala eest lõpu. See ei üllata mind sugugi. Temast polnud pikaajaliseks suhteks asja. Ma võtan oma kursust tõsiselt ja üritan täiskasvanum olla. Vahel mõtlen selle peale, kuidas Sina umbes minu vanuses sõjaväkke läksid. See pidi küll uskumatult raske olema. Mina õpin alles, kuidas oma kahel jalal seista. Mõtlen Sinu peale ja loodan, et Sinuga on kõik korras ja Sa hoiad end.

Tere, Ford!

Mul on New Yorgis töökoht. Kas kujutad ette! Turunduses. Kas Sa ka tead, kui palju tudengeid lõpetab igal aastal turunduse? Oma miljon ja töökohti on vaid paar ja mina sain neist ühe! Mina! Me emaga otsime mulle korterit. Olen internetist otsinud ja selline elamine, mida ma saan endale lubada, on sisuliselt kakskümmend ruutmeetrit tualetiga. Aga mul ükskõik. Ma lähen New Yorki. Ma sain sellega hakkama. Väike Isabel Fool’s Goldist läheb Suurde Õuna. Muide, kas Sina tead, miks New Yorki niimoodi kutsutakse? Miks see õuna moodi on? Ma ei tea isegi seda, kas Sa üldse need kirjad kätte saad, aga tahtsin Sulle head uudist rääkida. Võib-olla kunagi, kui Sa oled tagasi Ühendriikides, tuled mulle külla.

Tere, Ford!

Anna andeks, et ma pole sulle nii ammu kirjutanud. Mul on olnud kohutavalt tegemist. Tegeleme tequila uue tootemargi turunduskampaaniaga. Nii põnev. Kohtun igasuguste inimestega ja pääsen isegi MTV auhinnagalale! Ma armastan New Yorki ja armastan oma tööd, kuigi siin valitseb just selline meestepõud, nagu räägiti. Liiga palju üksikuid naisi. Aga ma pole meeleheitel. Ma armastan oma tööd ja kui kutid mind korralikult ei kohtle, siis lähen minema. Näed! Ma olen täiskasvanuks saanud. Nägin eelmisel korral kodus käies Su ema ja ta väidab, et Sinuga on kõik korras. See on tore. Eelmisel nädalal oli suur sõjalaevade paraad ja ma mõtlesin Sinu peale. Loodetavasti hoiad end.

Tere, Ford!

Rääkisin Sulle Ericust kord varem. Ta töötab Wall Streetil ja on väga lahe ja muhe. Tark ka. Üks ta sõber andis mõista, et ta kavatseb mu kätt paluda, mis on loomulikult väga põnev. Aga tema ei tea, et ma Sulle kirjutan. Tean, tean, sina ei vasta mu kirjadele iial ja ma pean nagu omamoodi päevikut, kuigi mul on tunne, et sellele tuleks lõpp teha. Sest kui ma Sinule kirjutan, ei kirjuta ma ju päevikusse. Mõtlen ikka, milline Sa oled, kui palju Sa muutunud oled. Sellest on nii palju aega möödas. Kümme aastat. Maeve sünnitab ikka veel iga paari aasta tagant lapsi. Sina oled kindlasti temast juba üle saanud. Vähemalt ma loodan seda. Ma tean, et Sa teenid endiselt kodumaad. Mitte keegi ei tea, millega Sa tegeled, aga ma mõtlen paratamatult, et Su elu on vahel ohus. Ma pole enam neljateistkümneaastane plika, kes tõotas Sind igavesti armastada, aga kuigi see kõlab totakalt, oled Sa igavesti mu südames. Hoia end, Ford. Nägemiseni.