Читать книгу Jää hüvasti, mr. Shakespeare - Teet Kallas - Страница 3

(Märkmeid sellel teemal)

Noppeid Eesti kirjanduse ajaloost. I–III köide, Tallinn, 1965–1969.

 KRISTJAN JAAK PETERSON (1801–1882) …Progresseeruva tiisikuse­haigena leidis P. lõpuks ulualust… kuid nüüd oli see kõik juba hilja. 4. aug. 1822 suri maarahva laulik 21-aastasena ja päris meile tundmatu haua Riia Jakobi surnuaial.

 ROBERT FRIEDRICH FAEHLMANN (1798–1850) …Siis aeti läbi siirupiga magustatud veega ja pagarilt laenuks võetud leivaga, sest isegi heeringat võidi ainult harva endale lubada. …Suur töökoormus põhjustas üha sagenevaid tervisehäireid, mis kandsid ilmselt tuberkuloosset iseloomu. — 1850. aasta 22. aprilli südaööl lõigati läbi kõik F-i kavatsused ja unistused. Surm saabus verejooksu tagajärjel kopsust.

 JOHANN VOLDEMAR JANNSEN (1819–1890) …Novembris 1880 J-t raske rabanduslöök, mille tagajärjeks oli mälu ja kõnevõime kaotus. Elanud kümme aastat masendavat varjuelu, suri J. 13. juulil 1890.

 PHILIPP STAMM (1814–1871) …hiljem elas Peterburis, kus ta 1871. a. mõrvati. (S-i kui kirjamehe mõrvas tsensuur juba kümme aastat varem).

 JUHAN WEIZENBERG (1838–1877) …osalt pärssisid loominguvõimet nõrk tervis ja pidevad haigused.

 CARL ROBERT JAKOBSON (1841–1882) …Kestev ülekoormatus nõrgendas tugeva organismi vastupanu, nii et J. raske külmetumise tagajärjel haigestununa suri paarinädalase põdemise järel 19. märtsil 1882.

 LYDIA KOIDULA (1843–1886) …Ja haigus tungis sammsammult peale. …pärast neljandat, surnult sündinud last ilmus tõbi uuesti. Kukkumisega lahtikäristatud haav keelas kauaks käe tarvitamise, ka kirjutamise.

 MIHKEL VESKE (1843–1890) …Läbielatud raskused ja kestev ülepingutus murdsid enneaegselt V. tervise ja ta suri südamerabandusse 16. mail 1890 Kaasanis.

 ADO REINVALD (1847–1922) …Liiatigi oli talupoeglikul kirjamehel ja eesrindlikul ühiskonnategelasel oma nõrkusi, sagenevaid viinavõtmisi… kauaaegne taluperemees oli korraga puupaljas. …perekondlikud kaotused vapustasid hinge. Vaevarikas elukäik lõppes 8. veebruaril 1922 Kulbilohus.

 JUHAN KUNDER (1852–1888) …Ülepingutusel olid traagilised tagajärjed. K. haigestus tüüfusesse ning kurnatud organism ei pidanud haigusele vastu. Ta suri 24. aprillil Peterburis.

 EDUARD BORNHÖHE (1862–1923) …sõidul Saaremaale sai B. laeval külmetada ja ennegi nõrgenenud organism ei suutnud tõvest jagu saada. Kirjanik suri 17. novembril.

 ANDRES SAAL (1861–1931) …Tugevasti halvenes nägemine. (1923. a. Jaapanis maavärina tagajärjel). 1927. jäi ta täiesti pimedaks…

 JAAK JÄRV (1852–1920) …saadeti kaheks aastaks välja… 1920. a. varakevadel, teekonnal Ufaa kubermangu hukkus ta Djoma jõel.

 MAXIMILLIAN PÕDDER (1852–1905) …Alkoholi kurjasti pruukimise ja majandusliku kitsikuse tõttu katkesid 1876. P. ülikooliõpingud… P. suri 15. oktoobril 1905 südamerabandusse.

 JAKOB KÕRV (1849–1916) …1912. lahkus jäädavalt Eestist ja suri unustatuna 6. septembril 1916 Šveitsis Waldau närvihaigete kliinikus.

 CHRISTIAN KANNIKE (KRISTIAN MAUER) (1863– 1891) …Hingeliselt muserdatud noormehe raskest haigusest puretud tervis ütles päriselt üles. Suri 27-aastaselt.

 KAAREL KRIMM (1863–1894) …ebakorrapärane eluviis ja kalduvus alkoholi pruukida soodustasid päritud tiisikuse arenemist. K. suri 30-aastaselt.

 JAKOB MARTIN SOMMER (1860–1897) …võitlus leiva pärast murdis kirjamehe tervise enneaegselt. 1895. aastal jäi S. uuesti vaimuhaigeks ning paigutati haiglasse, kus ta haigushoos lõpetas oma elu 27. detsembril 1897.

 PEETER JAKOBSON (1854–1899) …Hiljem asus J. Väike-Maarja lähedale Põdrangule vallakirjutajaks; seal suri ta kurgutiisikusse 23. juulil 1899.

 ANDRES ALVER (1869–1903) …Ametikohuste täitmisel (oli arst) uppus A. Smiltene jõkke.

 JAKOB TAMM (1861–1907) …juba tõsiselt haige. 26. juulil 1907 suri ta 46-aastase mehena südame- ja neeruhaiguse tagajärjel.

 JUHAN LIIV (1864–1913) …neil aastatel halvenes kirjaniku tervis ikka enam. Elu lõpuosa kannatas ta suurusluulu all, rääkides oma kuninglikust päritolust. Ühtlasi pidas ta ennast Poola troonipärijaks. Ühel katsel piletita Varssavisse sõita tõukasid konduktorid L-i rongist sohu, kus ta sai rängasti külmetada. 1913. a. 1. dets. suri kirjanik Koosal tiisikusse.

 ERNST ENNO (1875–1934) …ei pidanud vastu E. lapsest saadik nõrgad kopsud. 1934. a. algul haigestus ta raskekujulisse kopsupõletikku ja suri 7. märtsil Haapsalus.

 JAAN OKS (1884–1918) …kuritarvitas alkoholi… süvenevad psüühilised häired viisid ta kodutu hulkuri seisukorda. Mädast luutiisikust põdev O. ei saanud tõhusat ravi. 33-aastane kirjanik suri 25. veebruaril Tallinna priihospitalis, jõudmata näha oma esimesi raamatuid.

 MARIE HEIBERG (1890–1942) …20 aastat viibis ta vaimuhaigla krooniliste haigete osakonnas, unustatuna nii omaste kui ka kirjanduslike ringkondade poolt.

Kas jätkata, härrased? Või piisab? Kõik peaks niigi selge olema. Kirjutan selle loetelu lõppu vaid lohutu lühendi — jne.