Читать книгу Tagasilöögid minu ümber - Thomas Erikson - Страница 3

Kas soovid tagasilööke võimalikult palju vältida ja pigem olla võimalikult edukas? Ühes asjas ei erine sa igal juhul teistest: tahad elada head elu.

Minu arvates väärime head elu me kõik. Sina, mina ja kõik teised peaksid saama võimaluse elada head elu selle üürikese hetke, mis me siin ilmas veedame. Elu on nii kurvakstegevalt lühike, teinekord vaid mõnikümmend aastat. Ma arvan, et hoolimata sellest, kas elad 50-, 60-, 75- või miks mitte 110-aastaseks, väärid sa selle aja jooksul kõige paremat elu. Kuigi see planeet tekitab meile arvatust rohkem tagasilööke, kuigi tänane maailm ei ole alati kõige ilusam paik ja meie ühiskond tundub vahel täiesti haige – ometi on meil teatud kohustus anda endast antud oludes parim.

Nende imeliste võimaluste saavutamiseks pead tegema vaid üht. Unusta pikad nimekirjad, kus on lõputu jada punkte, unusta kõik head nõuanded. Pole vaja nurgas mediteerida, pidada pikki tiraade unistustest ja visioonidest; puudub ka vajadus üldse mingis asjas maailmameistriks saada. Ei, selleks, et õnn sinu juurde tuleks, on vaja teha vaid üht. Kui seda teed, siis laheneb kõik.

Oled sa valmis?

Sa pead lihtsalt hakkama enda eest vastutama sada üks protsenti.

Kohe.

Tagasilöökide vältimise ja helge tuleviku loomise ainus tähtis tegur on võime vastutada. Unistuste sihtmärgini pole võimalik jõuda, kui sa ei võta täielikku vastutust.

Vastutusest räägin just positiivses tähenduses. Mitte koormavast vastutusest teiste vigade või kogu ühiskonna arengu eest. Või Lähis-Ida konflikti eest. Ma ei pea silmas ka vastutust, mis mõnikord võetakse oma ülemuse käitumise eest, kuigi too ei ütle selle eest isegi aitäh. Ei, pean silmas vastutust, mida võetakse iseenda ja oma elu eest. Siin on paljudel meist mõndagi õppida.

Paljudes asjades oled sa kindlasti vastutustundlik inimene. Ilmselt hoolitsed oma pere eest, oled lojaalne töötaja, ei sea teisi asjatult ohtu, vähendad kooli ees kiirust ja nii edasi. Kohe kindlasti.

Aga mõnikord läheb asi ikka metsa.

Oletame, et keegi naine sai eelmisel kuul 5000 krooni boonust. Selle eest pidas ta sõbrannadega linna peal korraliku peo maha.

Tulemus: neil oli väga äge õhtu, aga nüüd on raha jälle otsas, nagu ennegi. Lühiajaline nauding sai võitu tervest ja pikema perspektiiviga mõistusest. See ongi osa probleemist. Me saame aru, mis seal valesti on, kuid ometi ei käitu õigesti. Erinevatel põhjustel peidame end tõe eest. Ega võta alati vastutust oma olukorra eest.

Proovime uuesti:

Üks naine sai eelmisel kuul 5000 krooni boonust. Ta investeeris raha mõistlikku fondi, mille väärtus on nüüd hakanud kasvama.

Tulemus: ta kasvatas oma vara ja teeb seda ka edaspidi. Korraga on meil positiivne tulemus, sest ta oli palju vastutustundlikum.

Vaadakem kolme tüüpi vastutust, mis sul tuleb võtta.

Esimene vastutus: kõik, mida sa TEED.

Sa vastutad põhimõtteliselt kõige eest.

Mida see tähendab?

See tähendab, et sa vastutad kõige eest, mida teed. Sa vastutad nii oma halva kui ka hea tegevuse ja käitumise eest. Keegi teine võib ju paluda, et sa midagi teeksid, aga on sinu vastutus, et sa seda teed ja kuidas sa seda teed,. Kui kaaslane palub sul teha asju, mida sa jälestad, siis sa ise vastutad oma otsuse eest, kas oled nõus või keeldud. Kui ülemus palub sul teha midagi, mis sinu meelest pole päris õige – midagi moraalsest või ärieetilisest aspektist kahtlast – siis sina vastutad, kui sa seda teed. Pole tähtis, et ta seda sinult nõudis. Mõni oleks keeldunud. Kui sinu lapsed nuiavad endale võimalusi, milleks neil enda arvates õigus on, ja sina nõustud, kuigi tead, et see on täiesti vale, siis oma otsuse eest vastutad sina ise. Pole mõtet võimalikke tagajärgi ettekäändeks tuua. Teised ei oleks nii teinud nagu sina.

Kui vihastad tööl oma halbade müügitulemuste pärast, aga samal ajal irvitad konsultandi üle, kes on väljastpoolt kutsutud sulle paremaid müügivõtteid tutvustama, siis, noh, vastutad sa oma otsuse eest tema nõuanded kuulamata jätta.

Kui sõidad kollasega ristmikule, lootes, et foorituli veel punaseks ei lähe, siis vastutad kõigi võimalike katastroofide eest, mis sinu otsusele järgneda võivad. Iseenda ees võid vabanduseks tuua kõike alates sellest, et lastele tuli järele minna, kuni selleni, et sa „ei näinud” punast tuld. Aga ütle seda ka politseinikule, kes su kahesaja meetri pärast kinni peab. Või isale, kelle lapse sa äärepealt oleksid alla ajanud.

Kui istud liiga kaua teleka ees, mobiil peos, ega tee väljagi oma teismelise tütre rahutust kehakeelest homse koolidisko eel, siis vastutad ka selle eest. Vahet pole oluline, et pidasid vajalikumaks veelkord mõne kuulsuse Insta uudisvoogu jälgida, selle asemel, et oma lapsega tema murest rääkida.

Kui sa pärast moodsa aja kõige lärmakamat tööpäevajärgset pidu ärkad kohutava pohmakaga, siis vastutad sa selle eest ise. Pole oluline, et sa oled aegade algusest igal reedel peole läinud, sest sinna lähed ikkagi sina. Ei lähe arvesse, et püüad oma kaaslasele või endale rääkida, et teised ju jõid ka. Kogu aeg tõstsid klaasi huultele ikka sa ise. Pohmakat pead ka täitsa ise taluma. Pealegi on jube läbinähtav, kui väidad perele, et ei saa neid spordihalli viia, kuna mul „on täna paha olla”. Keegi ei usu seda.

Mingi jobu tõi kontorisse küpsiseid ja torti, sina võtsid kaks tükki ja nüüd on dieediga kõik. No kuule. Kes endale torti ette ja lusika suu juurde tõstis? Kelle keha selle vastu pidi võtma? Töökaaslaste? Ei, sinu riidekontot ohustab ikka su enda vööümbermõõt.

Ei saa väita, et kolleeg tegi nii ja sellepärast pidin mina tegema naa. Ei-ei. Sina tegid aktiivse valiku. Sina tegid valiku, oli see siis nüüd vajalik või mitte.

Sul on alati võimalik oma käitumist juhtida.

Kui kogud raha ja investeerid targalt ning saad selle kaudu majanduslikult sõltumatuks juba enne neljakümnendat eluaastat, siis toimus ka see kindlasti sinu vastutusel. Ja tänu sinule. Vastutus laieneb mõlemale poole.

Sa vastutad kõige eest, mida teed.

Sa kas lood ise või lihtsalt lased kõigel juhtuda

Tagasilöökide vältimiseks ja eduni jõudmiseks tuleb sul leppida, et oma elu juhid sa ise. See lähenemisviis on juba ammu teada ja kõik pole sama meelt, kuid las ma toon mõne näite. Kui ütlen, et sa ise lood seda, mis juhtub, siis pean silmas, et suures osas mõjutab tulemust sinu enda tegevus.

Kui sa pimedal ööl vales kvartalis baari sisened ja astud nelja kiila pea ja näoni ulatuvate tätokatega tüübi juurde, kes on päeval kella neljast peale õlut kaaninud, ja neile teatad, et neil on kõige inetumad lõustad, mida sa oma elus üldse näinud oled, noh, siis sa taipad küll, miks end pärast haiglast leiad.

Raskem on võib-olla leppida sellise näitega: sa vangud õhtul koju ja oled jälle ületunde teinud. Täielikus vaikuses ja justkui koomas viibides, samal ajal ülemusest kohutavaid mõtteid heietades, pigistad endale õhtusöögi sisse. Pärast vegeteerid tundide kaupa teleka ees ja jälgid uudiseid mõrvadest, terrorirünnakutest, korrumpeerunud poliitikutest ja maailmalõpukuulutajatest seoses meie kliimaga. Sa oled nii stressis ja pinges, et midagi muud ei jaksakski nagu teha. Näiteks elukaaslasega jalutama minna või lastega enne uneaega natuke mängida. Elukaaslane tahab sinuga tähtsatest asjadest rääkida, aga oled liiga väsinud, nii et nähvad vastu, et vajad puhkust. Pärast kolme aastat sellist säravat pereelu tuled ühel õhtul kontorist hilja koju ning leiad eest vaikse ja tühja korteri. Elukaaslane on läinud ja lapsed ühes võtnud. Võib-olla on seal ka sedel kirjaga Sa ei armasta mind enam.

Saa aru: sellele aitasid kaasa ka sina ise. Läks lihtsalt kauem aega, et seda taibata.

Teine vastutus: kõik, mida sa EI tee.

Raske võib-olla tabada seda, et sa vastutad ka kõige eest, mille tegemata jätad. Sa vastutad iga kord, kui tead, et veiniklaasi võtmise asemel oleksid pidanud jalutama minema. Pole oluline, kas „unustasid” või keeldusid teadlikult, see tähendab, et ei pidanud tähtsaks. Samamoodi vastutad siis, kui näed tööl, et keegi vajab abi ja sul võtaks see aega viis minutit, aga sina otsustad pilgu hoopis mujale suunata, kuna see ei kuulu sinu töökohustuste hulka. Sinu otsus olla mitte nii abivalmis kolleeg on alati sinu valik. Tagajärgedest saad aimu siis, kui ühel päeval ise abi vajad.

Sa vastutad iga kord, kui mobiilil äratuse kinni vajutad ega tõuse üles, et poole tunni jagu lugeda raamatut, mis annaks sulle inspiratsiooni ja energiat. Sa vastutad iga kord, kui ei kuula elukaaslast, sest usud, et juba tead, mida too öelda kavatseb. Oled end lolliks teinud, kui saad naiskolleegilt flirtiva tekstisõnumi ega maini, et see ei sobi, kuna oled abielus. Sinu mehelikul egol pole sellega mingit pistmist. Sa vastutad selle eest, et midagi ei öelnud.

Kedagi teist sa ülaltoodud näidete puhul süüdistada ei saa. Südames sa tead, et mul on õigus, kuigi vahel peidab igaüks meist end vabanduste ja ettekäänete taha. Kaitsemehhanismid on muidugi loomulikud, need hoiavad meid võimalike ohtude eest, kuid on kasutud, kui jätavad sulle eksliku mulje, et käitusid õigesti, kui tegelikult tegid valesti.

Vabandust? Hilinesid koosolekule, kuna printeri juures oli järjekord? Kes aga ootas viimase hetkeni, enne kui seda va dokumenti printima hakkas? Kes paremini ei plaaninud?

Mis sa ütlesid? Kolleegid ei teinud, mida oleksid pidanud, ja sellepärast arvab ülemus nüüd, et sina ei saanud hakkama? Kes tegelikult kolleege ei kontrollinud?

Kui sa peaksid õppima, aga ei tee seda, vaid mängid kuus tundi arvutis, siis saad küll ainult iseennast süüdistada. Sina ise jätsid õppimata ja järeleksam on täiesti loomulik asjade käik.

Sina ei viinud ellu oma ähvardust internet ära võtta, kui lapsed enda järelt ei korista, ja nüüd näeb kodu välja nagu sõjapiirkond.

Sina ei hakanud nõudma, et elukaaslane pereterapeudi juurde kaasa tuleks, ja nüüd on teie suhe hullem kui kunagi varem.

Sina polnud nõus osalema firma sisekoolitusel, kuna arvasid, et tead juba niikuinii kõike, ja nüüd on äsja alustanud 23-aastane töökaaslane saanud aasta kolleegiks ja pole ime, kui ta varsti sinu järgmiseks ülemuseks edutatakse.

Käisid kursusel, kus õppisid kõike DISC-mudelist ja neljast värvist. Kuigi sa nüüd tead, et kollase käitumise tõttu oled üksikasjades lohakas, ei teinud sa midagi, et seda parandada. Nüüd keerasid tuksi firma suurima konto ja ülemuse ülemus tahab rääkida sinu tulevikust selles ettevõttes.

Sa ei viitsinud end kirja panna treeninglaagrisse, kus oleksid saanud nõu, kuidas oma koertega paremini toime tulla, nii et nüüd on kõik kolm kontrolli alt täiesti väljas.

Sul on vaja aru saada, et kõigis neis olukordades oled ohver vaid oma passiivsuse tõttu. Sa ei öelnud midagi, ei nõudnud midagi, ootasid liiga kaua, ei keeldunud kunagi ega nõustunud kunagi, ei proovinud midagi uut.

Lihtsalt istusid niisama.

Seda pole lihtne kuulda, ma tean.