Читать книгу Aavo Pikkuus - Tiit Lääne - Страница 5

Lakkamatu ja halastamatu võitleja oreool, kes ei anna armu endale ega teistele – sellisena sööbis jalgrattur Aavo Pikkuus mällu aastate eest, mil peaaegu iga päev lükkis spordiuudiste ritta temagi nime. Ja võitjana. Sest ta ei talunud sportlasena ega hiljemgi kõrvaleastumist, katkestamist, loobumist...

Kuuldes Pikkuusi nime, seostasid teda ikka ja jälle võiduga. Sedavõrd kindel olid tema edus, tema suutlikkuses. Tegelikult on öelnud sama tema meeskonnakaaslasedki. Pikkuusi kõrval oli neilgi stardijoonel eelseisvaks katsumuseks lihtsam häälestuda, sest tema lähedus andis jõudu ja eneseusku teistelegi.

Kui liider annab endast meeskonnale sada protsenti, on eneseületuseks suutelised kaaslasedki. Ja just nimelt sajaprotsendiline liider Pikkuus oligi. Seades lati ühele kõrgusele nii enda kui teiste jaoks.

Pikkuus jõudis olümpiavõiduni 21-aastaselt. Nii noorelt ei olnud seda toona suutnud veel mitte keegi teine eestlastest. Sest Pikkuus käis läbi kogu oma sporditee teistest ees.

Noore poisina hakkas vastu meestele ning võitis endast vanemaid noormehi. Noorukina alistas juuniorid, juuniorieas võitis täisjõus mehi. Tema puhul ei jõutudki hakata rääkima kui andekast ja perspektiivikast noorest. Ta tuli üleöö raginal peale ja hakkas võitma.

Nihutas seniseid vanusepiire suures Liiduski, kus vanu tegijaid niigi kergekäeliselt pensionile saadeti. Keegi polnud nii noorelt võitnud üleliidulist velotuuri, saanud teeneliseks meistersportlaseks, võitnud MM-medali ja saavutanud edu Rahutuuril. Kõige krooniks sai kahekümneühe aastase noormehe olümpiavõit sellisel vastupidavusalal nagu maanteesõit.

Pikkuusi sporditee oli liiga kirev, võitude- ja kannatusterohke. Siinkohal napib ruumist, et uuesti kõiki neid saavutusi meelde tuletada. Elades mälus taaskord läbi tema edutee, avastasin Eesti olümpialoost teisegi mehe, kellega tema erakordsust võib võrrelda. See mees on Kristjan Palusalu.

Sest vaid Pikkuus ja Palusalu on kahekesi need olümpiakullaga pärjatud mehed, kes parimas sportlaseeas, keset võiduteed kõrvale on astunud. Kusjuures kumbki pole seda teinud omatahtsi.

Palusalu jättis maadlusmati priiks valitseva kontinendi (ka maailma) meistrina vigastuse sunnil. Pikkuus Nõukogude totalitaarse spordirežiimi sunnil. Mõlemalt mehelt võeti käest võimalus kaitsta olümpiavõitu. Palusalu oli kõrvale astudes 29, Pikkuus 26...

See viimanegi number jääb vist kauaks üheks omapäraseks Eesti spordirekordiks.

Selleski peitub Pikkuusi kuulsus, võitmatus, erilisus.

Koostaja Tiit Lääne