Читать книгу Erika Salumäe - Tiit Lääne - Страница 6

1962

Sünnib 11. juunil Pärnus, kandes nime Erika Sild. Varsti ootab ees tee Abja lastekodusse.

1968

Pärast Abja lastekodu saab ta uue kodu Elvas, kus elavad kasuvanemad Ruth ja Aksel Salumäe.

1969

Alustab kooliteed Elva keskkoolis.

1970

Sureb kasuisa Aksel Salumäe. Kasuema soovib, et Erika hakkaks käima muusikakoolis.

1975

Alustab sportimist Nõos ja tuleb Sillamäel Eesti meistriks VTK mitmevõistluses. Seejärel õpib aasta Tallinna Spordiinternaatkoolis.

1976

Õpib Kaagvere Erikutsekoolis. Äratab tähelepanu kiiruisutajana ja maailmameister Lasma Kauniste kutsub teda elama ja harjutama Riiga. Kasuema soovitusel loobub sellest.

1978

Jerevanis toimuvatel N Liidu meistrivõistlustel VTK mitmevõistluses saavutab oma vanuseklassis 23. koha.

1979

Pärast Kaagveret elab ja töötab Elvas ning Nõos. Vello Kade muretseb talle esimese võidusõiduratta.

1980

Alustab rattatreeninguid Elvas Jüri Kalmuse juures. Sügisel näeb Tallinnas esmakordselt velotrekki.

1981

Lõpetab Elva õhtukeskkooli.

9. mail paistab silma Lätis Smiltene tänavasõidul.

Mais püstitab Pirita trekil 1 km paigaltstardiga sõidus Eesti rekordi – 1.24,1.

Võidab suvel N Liidu neidude meistrivõistlustelt kolm kuldmedalit: sprindis, 2 km jälitussõidus ja 40 km grupisõidus maanteel.

5. oktoobril Alma-Atas peetud N Liidu trekisõidu meistrivõistlustel võidab naiste sprindis oma esimese medali, pronksi. Kuulub viimast võistlust spordiühingusse Jõud.

Uueks treeneriks saab Stanislav Solovjov.

1982

Alustab õpinguid Moskva Kehakultuuri Instituudis. Eesmärgiks on osaleda järgmisel aastal Universiaadil.

Murrab Moskva Krõlatskoje trekil rangluu.

10. septembril püstitab oma esimese ametliku maailmarekordi, läbides Jerevani trekil 1 km lendstardist ajaga 1.12,365.

Kuu aega hiljem tuleb Alma-Atas trekisprindis Tallinna Kalevi sportlasena N Liidu karikavõitjaks.

1983

Võidab 1.–11. juulini Kanadas Edmontonis peetud Universiaadil kolm medalit: kulla trekisprindis ja 1 km paigaltstardist ning hõbeda treki punktisõidus.

Viimast korda teeb kaasa N Liidu naiste velotuuril (347,3 km), kuuludes kolmandaks tulnud Trudi naiskonna koosseisu.

Valitakse Eesti 1983. aasta parimaks naissportlaseks.

1984

Võidab Trudi naiskonnaga pronksmedali Alma-Atas N Liidu meistrivõistlustel 50 km naiskonna maanteesõidus.

5. augustil tuleb Jerevanis esmakordselt N Liidu meistriks trekisprindis ja saab koha N Liidu MM-koondises.

Võistleb esmakordselt MM-võistlustel, saavutades kohe trekisprindis hõbemedali, vandudes alles finaalijärgsel päeval toimunud lisasõidus alla ameeriklanna Connie Paraskevinile.

Valitakse teist aastat järjest Eesti parimaks naissportlaseks.

Tallinnfilm (režissöör Toivo Elme) teeb dokumentaalfilmi “Handicap”.

1985

Jaanuaris tuleb Moskvas Krõlatskoje velotrekil toimunud N Liidu talvistel meistrivõistlustel kahekordseks võitjaks, olles parim trekisprindis ja 3 km individuaalses jälitussõidus.

Südasuvel Klaipeda velotrekil toimunud N Liidu meistrivõistlustelt võidab neli esikohta: trekisprindis, 500 m paigaltstardist, 10 ringi ja 20 ringi grupisõidus.

Võistleb Itaalias Giavera del Montellos trekisõidu MM-il ja saavutab trekisprindis neljanda koha.

1986

Alustab treeninguid Vladimir Leonovi juhendamisel.

Püstitab juuli algul Moskvas toimunud I Hea Tahte mängude trekivõistlustel maailmarekordi 200 meetris lendstardist 11,489 ja tuleb võitjaks ka trekisprindis.

Tuulas peetud N Liidu meistrivõistlustelt saab kaks hõbemedalit.

Ameerika Ühendriikides Colorado Springsis toimuval MM-il pälvib trekisprindis taas hõbemedali, kaotades finaalis sakslanna Christa Rothenburgerile.

1987

4. augustil tuleb N Liidu meistriks trekisprindis, alistades finaalis oma igipõlise konkurendi Galina Tsarjova. 500 m paigaltstardiga sõidus saab hõbeda.

Tuleb 27. augustil Viinis esmakordselt trekisprindi maailmameistriks, alistades finaalis Christa Rothenburgeri sõitudega 2:1.

Septembris võidab trekisprindis esikoha tulevases olümpialinnas Soulis peetud rahvusvahelistel võistlustel.

Saavutab kolm esikohta Los Angeleses peetud rahvusvahelistel võistlustel, olles parim sprindis, 5 ringi ja vahefinišitega trekisõidus.

Detsembris tunnistatakse Eesti aasta parimaks naissportlaseks.

1988

Olümpia-aastat alustab kahe kuldmedaliga Moskvas toimunud N Liidu talvistel trekimeistrivõistlustel, võites sprindi ja 500 m paigaltstardiga sõidu.

30. mail tuleb trekisprindis N Liidu karikavõitjaks.

5. juulil püstitab Helsingis oma viieteistkümnenda maailmarekordi, läbides 1 km lendstardist välistrekil 1.08,152-ga. Hiljem jäeti see rekord siiki kinnitamata. Samas võidab sprindis Helsingi GP.

Tuleb 23. augustil sprindis N Liidu meistriks ning kindlustab koha olümpiakoondises.

24. septembril võidab Soulis esimese olümpiakulla naiste trekisprindis. Tallinnas korraldatakse Raekoja platsil suurejooneline vastuvõtt ja olümpiavõitjale kingitakse maja.

Valitakse N Liidu Olümpiakomitee liikmeks.