Читать книгу Jüri Tarmak - Tiit Lääne - Страница 6

1946

Sünnib 21. juulil Tallinnas.

1957

Võidab esimese diplomi, saavutades esikoha kooli spordipäeval kuulitõukes 4.25-ga. Rohkem võistlejaid polnud.

1960

Ületab kõrgushüppes 1.50.

1963

Alustab treeningutega Viktor Vaiksaare juures. Karjapoisi hüppetehnika asemel hakkab kasutama rullstiili.

1965

Tuleb esmakordselt Eesti meistriks ja alistab kõrguse 2.00. Sügisel siirdub õppima Leningradi ülikooli.

1966

Harjutab Leningradis treener Leonid Kuznetsovi juhendamisel ja ületab 2.10. Tuleb N. Liidu juunioride meistriks.

1967

Võistleb viimast hooaega Eesti NSV eest ja tuleb tulemusega 2.00 kolmandat aastat järjest Eesti meistriks. Isiklikuks rekordiks saab 2.12, mis jääb ka tema viimaseks Eesti rekordiks.

1968

Võidab NSV Liidu sisemeistrivõistlustelt esimese medali – pronksi. Loodetud areng sel hooajal peatub. Vahetab treenerit. Alustab treeninguid Pavel Goihmani ja Jelizaveta Sossina juhendamisel. Loobub astrofüüsikaõpingutest ja alustab otsast peale majandusteaduskonnas. 1969

Viib isikliku rekordi 2.14-ni ja jõuab taas N. Liidu koondise kandidaatide ringi.

1970

Hüppab 2.17, millega ületab 13 aastat eksmaailmarekordimehe Juri Stepanovi nimel püsinud Leningradi rekordi. Suvel saavutab esimese medali – pronksi – N. Liidu meistrivõistlustelt välistingimustes.

1971

Arvatakse esmakordselt N. Liidu koondisse, kus püsib järgmised kolm hooaega. Võidab Euroopa sisemeistrivõistlustelt hõbemedali ja ületab sisetingimustes 2.21. Täidab suurmeistri normi. Suvise hooaja rikub vigastus.

1972

Tippaasta. Talvel tuleb N. Liidu meistriks, võidab EM-võistlustelt pronksmedali ja alistab 2.23. Üritab püstitada maailma siserekordit, kuid 2.26 ei alistu napilt.

Südasuvel püstitab maailma hooaja tipptulemuse 2.25 ning üritab maailmarekordit välistingimustes – 2.30 ületamist. Alistab olümpiaeelsel tippvõistlusel Oslos kogu maailma paremiku. 10. septembril võidab Müncheni olümpiamängudel 2.23-ga kuldmedali.

Ajakiri Track & Field News valib ta aasta maailma parimaks kõrgushüppajaks.

1973

Sisehooajal endiselt N. Liidu koondises ja võistleb ookeani taga USA ja Kanada vastu.

1974

Võidab sisehooajal üleliidulise seeriavõistluse.

1975

Lõpetab Leningradi Riiklikus Ülikoolis majandusteaduskonna ja alustab samas tööd õppejõuna.

1976

Talvel lõpetab jalavigastus lõplikult tema sportlasekarjääri.

1977

Uueks huvialaks saab mägimatkamine.

1980

20. märtsil abiellub Leningradis Nadežda Tšernõšovaga.

1985

Saab isaks, sünnib poeg Jaan. Tõuseb majanduskandidaadiks. Täidab mägimatkamises meistersportlase normi.

1989

Perre sünnib teine laps, tütar Juta.

1990

Jõuab tagasi Eestimaale.

1997

Valitakse EOK auliikmeks.

2001

Pälvib Eesti Punase Risti II klassi teenetemärgi.

Hooaegade tulemused

(aasta, tulemus, koht maailma edetabelis, koht NSV Liidu edetabelis)

1960 1.50 - -

1961 1.65 - -

1962 1.75 - -

1963 1.75 - -

1964 1.86 - -

1965 2.00 - 41.

1966 2.10 43. 8.

1967 2.12 33. 4.

1968 2.09 101. 22.

1969 2.14 34. 8.

1970 2.17 25. 4.

1971 2.21* 7. 3.

1972 2.25 1. 1.

1973 2.20* 12. 3.

1974 2.18 - 12.

* parim tulemus hüpatud hallis