Читать книгу Minu Lemb - Tiit Tirmann - Страница 6

Kas näed

kas näed ja oskad vaadata

eemalduvat eilset ja tulevat homset

eile läks uksest ja homne tuleb aknast

kas näed nende varje

ehk vilksamisi näed

mina nägin sind

viivuks

aga sina mind nägid

kas näed elujõge voolamas

kas tunned kuis sahistab juukseid tuul

tuul tugev ja vinguv vintsutades nägu

rebestab me huuli ja emmata ei lase

kas näed elamuste mäge

mida mööda ronime ja roomame

koos kahekesi

Käsikäes

kas näed mind

kas tunned mind

surudes enda vastu

ei siis piineldes me edasi astu

kas näed mu silmi

silmi mis täis vaid su naeru

silmi mis rõkkavad rõõmust

pudistades su kleidipaelu

kas näed tähte seal kuskil ülal

taevasinas nii kauges ja hämaras

meie tähte

ainult meie

siruta käsi ja haara must kinni

ei ära hüppa vee tünni

külmetus ja nohu

kas näed, see tarvis toon sul rohu

kas näed mind kui meest

ei põgene su eest

ei lähe läbi tulest ega veest

kuid kas näed sind armastavat meest

ma ei hüppa tulle

kui näed, et toon õnne sulle

kas näed lendamas kõrkjaid õhupalle

ma lõhun ja laamendan su pärast suuri valle