Читать книгу Minu Lemb - Tiit Tirmann - Страница 7

Vaata

Vaata

Kas sina näed

Näed sa me õilsat tulevikku

Näed sa homset päeva

On homne roosat värvi

Vaata

Tead mul öelda

Et homme paistab Päike

Ja öösel taevas sirab Kuu

Või laotatud kõikjale tähevaip

Vaata

Kas näed kesköises taevas langemas tähti

Need ei ehmata meid ühti

Neid miljoneid

Ja otsatult

Vaata

Kas näed Suurt Vankrit

Või Veevalajat

Toob ta siis vihma ja Äikest

Või kas hoopis Ambur annab talle malakat

Vaata

Kuhugi eemale

Vaata eemale Kaugusse

horisondile

Silmapiiri taha

Vaata

Kas näed mis seal on

On see käega katsutav

Ons ta silmaga nähtav

Või üldse meie aruga mõistetav

Vaata

Ava oma silmad

Ava siledad laud

Pilk heida ette

Kartmata et see kaduda võib ehk vette

Vaata

Pühi hommikune uni

Unerähm silmist

Ja näole viska värskendavat vett

Peleta eemale unisusehetk

Vaata

Vaata ukselävel seistes sinetavat taevast

Pole vist ainsamatki pilve

Peitunud ka Päike

Hinga sügavalt sisse värsket õhku

Ja su ümber polegi maailm nii väike

Vaata

Heida pilk metsasallu

Kas tammikus hüüdmas kägu

Mis laulu vidistab kaseoksal varblane

Ta täis julgust

Pole aeglane

Vaata

Vaata helesinist vihmavett

Ämbris ta pole su meelepett

Piisk nii mõnus ja märg

Vesine ja külma värskusest hõrg

Vaata

Vaata nina ette

Kuhu astuda

Kuhu istuda

Et ei kaotaks jalgealust

Vaata

Tõeta pea ja vaata

Kas näed enda ees midagi

Kas näed enda ees kedagu

Kas näed mind

Vaata

Ma seisan siin

Täitsa pesueht

Luust ja lihast

Inimene kel suus valge hambapärlikett

Vaata

Vaata ja sa näed

Vaata ja sa kuuled

Vaata mind

Vaata ja anna käsi