Читать книгу Pate jalgpalliraamat - Timo Parvela - Страница 9

Päris tüütu. Olen üritanud terve laupäeva oma uutele võist-konnakaaslastele helistada, et neid trenni kutsuda, aga ma ei saa kedagi kätte. See tuleb sellest, et mul ei ole nende telefoninumbreid. Nende aadresse ma ka ei tea. Tõtt-öelda ei tea ma isegi, mis keelt nad räägivad.

Kirjutasin samalaadse kirja ka Tottile, Riberyle, Neymarile ja kõigile teistele oma võistkonna mängijatele ning sulgesin siis kirjad väikestesse klaasist maitseaine-purkidesse. Kahju ainult, et meri nii kaugel on. Pudeliposti saatmine oleks palju lihtsam, kui me elaksime mere ääres.

Isa: Kus Pate on?

Ema: Toimetab midagi oma toas. Tundub, et poiss on juba tõesti reipam.

Õhtul lasin ma purgid ükshaaval vetsupotist alla. Nimelt on õpetaja rääkinud, et kogu vesi voolab lõpuks merre.

Isa: Kas Pate on ikka veel vetsus?

Ema: See on juba kümnes kord, kui ta vett tõmbab.

Isa: Kõigest väike võistlusärevus.