Читать книгу Provintsiluule - Triin Tasuja - Страница 5

kollased paneelmajad nukralt ja tuimalt

antennid sarvedeks peas

vaatavad oma saja aknaga

liikumatust perspektiivist igavikku

ikka igavikku

isegi kui neil klaasid eest lüüa

ja tuul keskküttesoojuse asemel

neisse lendama jätta

iga provints on omamoodi Tšernobõl

aga võib–olla olen mina tuumaelektrijaam

mille plahvatamistõenäosus on kohast sõltumatu

milleks siis õõnestada pinda millel elan

kui käidav tee niikuinii on ainult minu

enda jalge all