Читать книгу Urantia Raamat - Urantia Foundation - Страница 198
1. Kolmsuse Õpetajad-Pojad
Оглавление19:1.1 (214.10) Kõikidest teile ilmutatud taevaste isiksuste kõrgetest klassidest on ainult Kolmsuse Õpetajad-Pojad kaheselt tegevad. Oma päritolult on nad kolmsusliku olemusega, nende toimimist aga iseloomustab see, et nad on peaaegu jäägitult pühendunud jumalikke Poegi iseloomustavatele teenistustele. Tegu on niisuguste ühendavate olenditega, kes rajavad silla üle kolmsuslikku ja kahest päritolu isiksusi lahutava universumikuristiku.
19:1.2 (214.11) Kui Kolmsuse Alaliste Poegade arv on lõplik, siis Õpetajate-Poegade oma kasvab pidevalt. Ma ei tea, missuguseks kujuneb Õpetajate-Poegade lõpparv. Võin aga kinni tada, et viimase Uversasse jõudnud perioodilise ettekande ajal täitsid oma ametikohust 21 001 624 821 niisugust Poega, mida kinnitavad Paradiisi arhiiviandmed.
19:1.3 (214.12) Mainitud olendid kujutavad endast ainsat teile ilmutatud Jumala Poegade rühma, mis pärineb Kolmsusest. Neid võib kohata nii keskses universumis kui ka superuniversumites ja igasse kohalikku universumissegi kuulub suur Õpetajate-Poegade korpus. Nagu teised Jumala Paradiisi-Pojad, osutavad ka nemad teeneid üksikplaneetidele. Kuna suuruniversumi kava pole praegu veel täielikult teostunud, siis on hulganisti Õpetajaid-Poegi Paradiisis reservis, pakkudes ennast vabatahtlikult välja eriolukordades või tavatuks teenistuseks suuruniversumi kõikides jaotustes, üksildastes kosmosemaailmades, kohalikes ja superuniversumites ning Havona maailmades. Nad toimivad ka Paradiisis, ent kasulikum on nende üksikasjalikum kirjeldamine edasi lükata niikauaks, kuni asume käsitlema Jumala Paradiisi-Poegi.
19:1.4 (215.1) Käesolevas seoses võiks aga mainida, et Õpetajad-Pojad on Kolmsus-päritolu ülimad kooskõlastavad isiksused. Valitseb ju niisuguses kaugustesse küündivas universumite universumis alati suur oht, et tehakse viga ja vaadatakse kõike piiratud vaatepunktist, et võidule pääseb kõik see halb, mis peitub reaalsuse ja jumalikkuse kitsas, osalises käsitamises.
19:1.5 (215.2) Nii näiteks ihaldab inimmeel läheneda käesolevates ilmutustes esitatud kosmilisele filosoofiale nõnda, et ta liigub lihtsalt ja piiritletult keerulise ja lõpmatu suunas, inimese põlvnemisprobleemide juurest jumalike saatuste poole. Ent see tee ei vii vaimsele tarkusele. Selline lähenemine on kõige kergem viis teatud liiki geneetiliste teadmiste saavutamiseks, ent parimal juhul võib see selgitada vaid inimese päritolu, aga kõneleb vähe või ei kõnele üldse mitte midagi tema jumalikust saatusest.
19:1.6 (215.3) Isegi Urantia inimese bioloogilise evolutsiooni uurimise puhul tuleb esitada tõsiseid vastuväiteid siis, kui inimese praegust staatust ja tema tänapäevaseid probleeme hakatakse käsitlema pelgalt ajaloolisest vaatevinklist. Ükskõik missugust reaalsusprobleemi, olgu see siis inimlik või jumalik, maine või kosmiline, võib ainult siis aduda õiges perspektiivis, kui täielikult ja eelarvamusteta uurida kolme universumireaalsuse faasi — päritolu, ajalugu ja saatust — ja osata need omavahel õigetesse suhteseostesse paigutada. Nende kolme kogemusliku reaalsuse õige mõistmine loob aluse praeguse olukorra targaks hindamiseks.
19:1.7 (215.4) Kui inimmeel üritab kasutada sellist filosoofilist menetlust, et alustab madalamalt ja proovib saavutada kõrgemat (sündigu see siis bioloogias või teoloogias), siis varitseb alati oht, et loogilises arutluskäigus võib ta teha neli viga:
19:1.8 (215.5) 1. tal võib jääda täiesti märkamata see, mis on kas isiklike saavutuste või kosmilise saatuse viimne, lõplik eesmärk;
19:1.9 (215.6) 2. ta võib teha suurima filosoofilise vea sellega, et lihtsustab liialt kosmilist, arengulist (kogemuslikku) reaalsust, mis viib faktide moonutamiseni, tõe pea peale pööramiseni ning saatuste väärkäsituseni;
19:1.10 (215.7) 3. põhjuslikkuse tundmaõppimine kujutab endast ajaloo uurimist. Ent teada, kuidas mingi olend kellekski saab, ei tähenda veel selle olendi praeguse seisundi ja tõelise iseloomu arukat mõistmist;
19:1.11 (215.8) 4. ajalugu üksi ei suuda õigesti avada arengut tulevikus — saatust. Piiritletud lähtekohtadest on abi, kuid lõpptulemusi ilmutavad vaid jumalikud põhjused. Igavikuline lõpp ei avaldu ajalikus alguses. Olevikku on võimalik õigesti tõlgendada ainult suhteseosesse viidud mineviku ja tuleviku valguses.
19:1.12 (215.9) Sellepärast ja veel muudelgi põhjustel kasutame niisugust menetlust, mille puhul inimesele ja tema planeediga seostuvatele probleemidele lähenetakse teisiti: asume oma teekonnale läbi aja ja ruumi kogu isiksusreaalsuse ja terve kosmilise eksistentsi lõpmatu, igavese ja jumaliku Paradiisi-Allika ja -Keskme juurest.