Читать книгу Urantia Raamat - Urantia Foundation - Страница 212
6. Annetumised surelikena
Оглавление20:6.1 (228.5) Need meetodid, mille abil Paradiisi-Poeg valmistub maiseks kehastumiseks oma annetusplaneedil emast sündiva annetuva Pojana, on universaalne saladus: iga katse selle Sonaringtoni menetluse toimimisele jälile jõuda on juba ette määratud kindlale läbikukkumisele. Võtke ülev teadmine Naatsareti Jeesuse surelikust elust vastu oma hinge, kuid ärge raisake ainsatki mõtet kasututeks arutlusteks selle üle, kuidas just toimus see Nebadoni Miikaeli salapärane kehastumine. Rõõmustagem kõik selle teadmise ja kinnituse üle, et niisugused saavutused on jumaliku olemuse jaoks võimalikud, ning ärgem raisakem aega tühistele oletustele selle kohta, millist menetlust jumalik tarkus niisuguse nähtuse saavutamiseks rakendas.
20:6.2 (229.1) Maise annetumislähetuse käigus sünnib Paradiisi-Poeg alati naisest ja kasvab üles kui selle maailma poisslaps, nagu tegi ka Jeesus Urantial. Need ülima teenistuse Pojad käivad ära tee lapsepõlvest läbi noorukiea meheikka täpselt nii, nagu seda teeb inimenegi. Igas suhtes muutuvad nad selle rassi surelike sarnaseks, kelle hulka nad sünnivad. Nad palvetavad Isa poole samuti, nagu nende maailmade lapsedki, kus nad teenivad. Materiaalsest seisukohast lähtudes elavad need ühtaegu inimlikud ja jumalikud Pojad harilikku elu, kui mitte arvestada ühte erandit: neis maailmades, kus nad viibivad, ei soeta nad endale järeltulevat sugu. See piirang on universaalne ja kehtib kõikide annetuvate Paradiisi-Poegade suhtes.
20:6.3 (229.2) Nii nagu Jeesus teie maailmas puusepa pojana töötas, on ka teised Paradiisi-Pojad oma annetumisplaneetidel mitmesugustes ametites. Vaevalt tuleb teile pähe mõni niisugune elukutse, mille kohta võiks väita, et mitte keegi Paradiisi-Poegadest ei oleks seda mõnel areneval, ajalikul planeedil oma annetumise vältel pidanud.
20:6.4 (229.3) Kui annetuvale Pojale on saanud selgeks, mida kujutab endast sureliku elu elamise kogemus, kui ta on saavutanud täiusliku kooskõla oma sisimas elava Kohandajaga, siis alustab ta oma planeedilähetuse seda osa, mis on ette nähtud tema lihalike vendade meele valgustamiseks ja hinge inspireerimiseks. Õpetajatena toimides on annetuvad Pojad jäägitult pühendunud surelike rasside vaimsele valgustamisele nendes maailmades, kus nad parajasti viibivad.
20:6.5 (229.4) Suuremas osas on Miikaelide ja Avonalide maised, annetuslikud elujärgud üsnagi võrreldavad, aga kõiges nad siiski üksteisega ei sarnane. Kohtumõistja-Poeg ei väida kunagi: „Kes iganes on näinud Poega, see on näinud ka Isa,” nagu seda tegi teie Looja-Poeg lihalikus kujus Urantial viibides. Kuid annetunud Avonal kuulutab: „Kes iganes on näinud mind, see on näinud ka Jumala Igavest Poega.” Ei pärine ju Kohtumõistjad-Pojad otseselt Kõiksest Isast ega kehastu nad ka vastavalt Isa tahtele, vaid annetuvad alati Paradiisi-Poegadena, kes alluvad Paradiisi Igavese Poja tahtele.
20:6.6 (229.5) Kui annetuvad Pojad, olgu nad siis Loojad-Pojad või Kohtumõistjad-Pojad, on astunud sisse surma väravast, ilmuvad nad kolmandal päeval taas. Ent teil ei ole tarvis arvata, nagu oleks nende lõpp alati nii traagiline, kui oli seda selle Looja-Poja oma, kes tuhande üheksasaja aasta eest teie maailmas viibis. Naatsareti Jeesuse osaks langenud ebaharilik ja tavatult julm kogemus ongi põhjuseks, miks kohalikus universumis tuntakse Urantiat kui „risti maailma”. See, et Jumala Pojale saab osaks niisugune ebainimlik kohtlemine, ei ole sugugi vältimatu, rõhuv enamik planeete on neile märksa hoolitsevamat vastuvõttu pakkunud: lubanud annetuvatel Poegadel ilma neid vägivaldsesse surma saatmata oma maine elujärk lõpuni käia, ajastu lõpetada, magavate ellujääjate üle kohut mõista ning uus usuline elukorraldus sisse pühitseda. Annetuv Poeg peab kohtama surma, sest tal tuleb ju läbi käia maail made surelike kogu tegelik kogemus, ent jumalik plaan ei näe ette, et too surm oleks vägivaldne või tavatu.
20:6.7 (229.6) Kui annetuvad Pojad ei sure vägivaldset surma, siis ütlevad nad ise elust vabatahtlikult lahti ja astuvad sisse surma väravaist, aga mitte selleks, et „karmi õigluse” nõudeid täita või „jumalikku raevu” leevendada, vaid pigem selleks, et viia annetumine lõpule ning „juua tühjaks see karikas”, kus on tallel kehastumis-elujärk ja isiklik kogemus kõige selle kohta, millest koosneb loodud-olendi elu niisugusena, nagu seda elatakse sureliku eksistentsiga planeetidel. Planeedi ja universumi seisukohalt on annetumine vältimatu ning füüsiline surm ei ole mitte midagi muud kui annetumislähetuse vältimatu osa.
20:6.8 (230.1) Kui maine kehastumine on lõppenud, siis siirdub teenistuse sooritanud Avonal Paradiisi, kus teda võtab vastu Kõikne Isa, ning läheb seejärel tagasi talle teenistuskohaks määratud kohalikku universumisse, võttes seal vastu Looja-Poja tunnustussõnad. Seejärel saadavad annetunud Avonal ja Looja-Poeg annetusmaailmades elavate sure-like rasside südamesse toimima oma ühise Tõe Vaimu. Kohaliku universumi suveräänsusele eelnevatel ajastutel on tegu Loovast Vaimust pärineva, mõlema Poja ühise vaimuga. Ta erineb mingil määral sellest Tõe Vaimust, mis on iseloomulik kohaliku universumi ajastutele, mis järgnevad Miikaeli seitsmendale annetumisele.
20:6.9 (230.2) Looja-Poja viimse annetumise lõppedes muutub tolle Tõe Vaimu olemus, mis on eelnevalt saadetud kõikidesse selle kohaliku universumi maailmadesse, kus Avonal oma annetumise sooritas; sõna otseses mõttes saab temast veelgi rohkem suverään-Miikaeli vaim. See nähtus toimub üheaegselt Tõe Vaimu vabastamisega teenistuseks sellel planeedil, kus Miikael on surelikus kujus annetunud. Seejärel saab iga maailm, mida Kohtumõistja-Poeg oma annetumisega austab, endale Kohtumõistja-Pojaga koos toimiva seitsmese Looja-Poja käest sellesama Lohutaja-vaimu, kelle ta oleks saanud siis, kui selle maailma annetuva Poja osas kehastunuks kohaliku universumi Suverään isiklikult.