Читать книгу Urantia Raamat - Urantia Foundation - Страница 88

8:1.1 (90.5) Igavikulises minevikus muutub jumalik isiksustsükkel Lõpmatu Vaimu isikustumisega täiuslikuks ja täielikuks. Tegutsev Jumal eksisteerib ja hiiglaslik kosmoselava on valmis rabavaks loomisdraamaks, kõikseks avastusretkeks, igaveste ajastute jumalikuks panoraamiks.

8:1.2 (90.6) Esimene asi, mida Lõpmatu Vaim teeb, on see, et ta vaatleb lähemalt oma jumalikke vanemaid: Isa-Isa ja Ema-Poega ning tunneb nad ära. Tema, Vaim, tunneb tingimatult ära nad mõlemad. Ta on täielikult teadlik nende erinevatest isiksustest ja lõpmatutest omadustest, samuti nende seotud olemusest ja ühisest tegutsemisest. Järgmise sammuna vannub Jumaluse Kolmas Isik transtsendentse innu ja virgutava spontaansusega igavest truudust Jumal-Isale ja tunnistab igikestvat sõltuvust Jumal-Pojast — hoolimata sellest, et ta on Esimese ja Teise Isikuga võrdväärne.

8:1.3 (90.7) Selle toimingu, aga samuti igaühe isikliku iseseisvuse ja kõigi kolme täidesaatva liidu lahutamatu osana kehtestub igavikutsükkel. Paradiisi-Kolmsus on eksistentsiaalne. Kõikse kosmose näitelava on valmis, et avada Kõikse Isa eesmärk paljutahulise ja lõppematu panoraamina, mis loovalt avaneb Igavese Poja isiksuses ning mida teostab Tegutsev Jumal — Isa ja Poja loova partnerluse reaalsuses toimuvate ülesastumiste täidesaatev jõud.

8:1.4 (91.1) Tegutsev Jumal toimib ja kosmose elutud võlvid on liikumises. Olemisse sähvatab miljard täiuslikku sfääri. Enne seda hüpoteetilist igavikuhetke Paradiisile omased kosmoseenergiad küll eksisteerivad ja võiksid potentsiaalselt ka toimida, kuid neil puudub olemise tegelikkus; nii pole ka füüsilist gravitatsiooni võimalik mõõta muidu kui ainult selle kaudu, kuidas ainelised reaalsused reageerivad tema lakkamatule tõmbele. Sel (eeldatavalt) igavikuliselt kaugel hetkel, kui materialiseerub miljard maailma, võib täheldada gravitatsiooni, millest piisab täpselt nende maailmade hoidmiseks Paradiisi igikestvas mõjuväljas.

8:1.5 (91.2) Nüüd sähvatab läbi Jumalate loodu teine energiavorm ja selle väljavoolava vaimu haarab silmapilkselt oma mõjuvälja Igavese Poja vaimugravitatsioon. Nõnda puudutab kahekordsele gravitatsioonile allutatud universumit lõpmatuse energia ja hõlmab jumalikkuse vaim. Sel moel on elu pinnas ette valmistatud meele teadvuseks, mis on ilmsiks saanud Lõpmatu Vaimu seostuvates meeleringlustes.

8:1.6 (91.3) Nende potentsiaalse eksistentsi seemnetega, mis on üle Jumalate keskse loodu laiali pillutatud, tegeleb nüüd Isa — ja ilmub loodud-olendi isiksus. Seejärel täidabki Paradiisi Jumaluste kohalolek kogu korrastunud kosmose ning hakkab mõjusalt tõmbama kõiki asju ja kõiki olendeid Paradiisi poole.

8:1.7 (91.4) Lõpmatu Vaim igavikustub üheaegselt Havona maailmade sünniga, sest see keskne universum on loodud tema poolt, temaga ja temas ning kuulekas vastavuses Isa ja Poja ühitatud ideede ja ühendatud tahtega. Kolmas Isik jumalustub just selle ühise loomeakti kaudu ning temast saab igaveseks ajaks Ühine Looja.

8:1.8 (91.5) Need on hiilgavad ja suursugused ajad, mil Isa ja Poeg loovalt avarduvad oma ühise kaaslase ja ainukordse teostaja, Kolmanda Allika ja Keskme tegutsemises ning selle tegutsemise kaudu. Nende murranguliste aegade kohta ei ole olemas mitte mingeid ülestähendusi. Meie käsutuses on ainult Lõpmatu Vaimu napid avalikustamised, mis toetavad käsitust neist võimsatest sündmustest, ja ta lihtsalt sedastab tõika, et keskne universum ja kõik sinna juurde kuuluv igavikustus samaaegselt tema isiksuse ja teadvustatud eksistentsi saavutamisega.

8:1.9 (91.6) Lühidalt öeldes tunnistab Lõpmatu Vaim, et kuna tema on igavene, siis on igavene ka keskne universum. Ja see ongi universumite universumi ajaloo traditsiooniline alguspunkt. Absoluutselt mitte midagi pole teada ühegi sündmuse või toimingu kohta enne seda loova energia ja valitsemistarkuse vapustavat purset, ka puuduvad nende kohta igasugused ülestähendused. See purse andis kindla kuju tohutule universumile, mis on olemas ja toimib nii hunnitult kõikide asjade keskmes. Kõik sellele sündmusele eelnev on absoluutne saladus, mis varjab igaviku uurimatuid juhtumisi ja lõpmatuse sügavusi.

8:1.10 (91.7) Ja nii esitamegi Kolmanda Allika ja Keskme päritolu sellisel viisil, ajaliselt järgnevate sündmuste reana; see on selgitava iseloomuga mööndus surelike olendite ajas aheldatud ja ruumis kindlaks määratud mõistusele. Et luua endale pilti universumi ajaloost, peab inimmeelel olema mingi alguspunkt ning mul soovitati igaviku ajaloolise käsituse puhul kasutada seesugust lähenemisviisi. Aineline meel nõuab järjepidevuse huvides Esimest Põhjust; seepärast loemegi tõestamatult kehtivaks, et Kõikne Isa on kogu loodu Esimene Allikas ja Absoluutne Kese, ning õpetame samal ajal kõikidele loodud mõistustele, et Poeg ja Vaim on universumi kõikides faasides ja igas loova tegevuse vallas kaas-igavesed. Nõnda talitades ei eira me põrmugi Paradiisisaare ega Määratlematu Absoluudi, Kõikse Absoluudi ja Jumalus-Absoluudi reaalsust ja igavikulisust.

8:1.11 (92.1) Aja laste ainelise meele ulatuse jaoks on piisav, kui nad igavikus aduvad Isa. Teame, et iga laps suudab oma suhet reaalsusega kõige paremini määratleda nii, et õpib esmalt mõistma lapse ja vanema suhteid, seejärel aga laiendab seda arusaama, hõlmates perekonda kui tervikut. Hiljem suudab lapse avarduv meel hoomata perekonnasiseseid suhteid ning neidki, mis valitsevad kollektiivis, inimühiskonnas ja maailmas; seejärel hakkab ta mõistma universumis, superuniversumis ja koguni universumite universumis avalduvaid suhteseoseid.