Читать книгу Urantia Raamat - Urantia Foundation - Страница 87

8:0.1 (90.1) KAUGEL igavikus, mil Kõikse Isa „esimene” lõpmatu ja absoluutne mõte leiab Igaveses Pojas sedavõrd täiusliku ja sobiva sõna enese jumalikuks väljendamiseks, järgneb sellele nii Mõte-Jumala kui ka Sõna-Jumala ülim soov sellise kõikse ja lõpmatu esindaja järele, kes väljendaks neid mõlemaid ja tegutseks koos nendega.

8:0.2 (90.2) Igaviku koidikul saavad nii Isa kui ka Poeg lõpmatult teadlikuks oma vastastikusest sõltuvusest, oma igavesest ja absoluutsest ühtsusest: seetõttu sõlmivadki nad lõpmatu ja igikestva jumaliku partnerluslepingu. See lõppematu kokkulepe kehtestatakse nende ühiste ideede teostamiseks kogu igaviku ringis ning sellest igavikusündmusest peale toimivad Isa ja Poeg jätkuvalt niisuguses jumalikus liidus.

8:0.3 (90.3) Nüüd olemegi silmitsi Lõpmatu Vaimu, Jumaluse Kolmanda Isiku igavikulise päritoluga. Täpselt samal hetkel, mil Jumal-Isa ja Jumal-Poeg algatavad ühiselt mingi identse ja lõpmatu tegevuse — absoluutse mõtteplaani teostamise — tuleb Lõpmatu Vaimu eksistents täiel määral ilmsiks.

8:0.4 (90.4) Kui selgitan Jumaluste päritolu ajalist järgnevust just niisugusel moel, siis ainult selle nimel, et teil oleks hõlpsam mõelda nende omavahelistest suhetest. Tegelikult on nad kõik kolm olemas läbi kogu igaviku: nad on eksistentsiaalsed. Nende päevadel ei ole algust ega lõppu; nad on kooskõlastatud, ülimad, viimased, absoluutsed ja lõpmatud. Nad on praegu, on alati olnud ning jäävad igaveseks ajaks. Ning nad on kolm selgesti isikupäraste joontega, kuid omavahel igavesti seotud isiksust: Jumal-Isa, Jumal-Poeg ja Jumal-Vaim.