Читать книгу Urantia Raamat - Urantia Foundation - Страница 81

7:3.1 (84.1) Kohaliku universumi tõusuteel mõistavad aja surelikud Loojat-Poega kui Igavese Poja isiklikku esindajat. Ent alustades tõusu superuniversumi koolitussüsteemis, tajuvad aja-palverändurid ikka selgemini Igavese Poja innustava vaimu taevalikku kohalolekut ning saavad kasu selle vaimujõudu andva hoolitsuse vastuvõtmisest. Havonas saavad tõusuteelised veelgi enam teadlikuks Algse Poja kõikjale küündiva vaimu armastusküllasest embusest. Sureliku tõusu ühelgi astmel ei asu aja-palveränduri meeles või hinges Igavese Poja vaim, kuid tema õnnistus on pidevalt lähedal, lakkamatult hoolitsemas arenevate aja laste heaolu ja vaimse turvalisuse eest.

7:3.2 (84.2) Igavese Poja vaimugravitatsiooni tõmme kujutab endast ellujäävate surelike hingede Paradiisi tõusmise saladust. Kõik tõelised vaimuväärtused ja bona fide isiksused alluvad Igavese Poja vaimugravitatsiooni raugematule mõjuväljale. Nii näiteks algab sureliku meele elukaar kui aineline masinavärk, aga Lõplikkuse Korpusse võetakse ta lõpuks vastu peaaegu täiusliku vaimeksistentsina. Kogu selle kogemuse vältel on ta muutunud üha sõltumatumaks ainelisest gravitatsioonist ning hakanud vastavalt tundlikumalt reageerima vaimugravitatsiooni jõule, mis tõmbab teda üha sissepoole. Vaimugravitatsiooniringlus sõna otseses mõttes tõmbab inimese hinge Paradiisi poole.

7:3.3 (84.3) Vaimugravitatsiooniringlus on põhiline kanal, mida mööda uskliku inimsüdame tõelised palved kanduvad inimteadvuse tasandilt Jumaluse tegelikku teadvusse. Selle, mis teie palumises sisaldab tõelist vaimset väärtust, haarab endaga kaasa vaimugravitatsiooni kõikne ringlus ja kannab selle silmapilkselt ning üheaegselt kõikide asjaomaste jumalike isiksusteni. Igaüks neist tegeleb sellega, mis kuulub tema isiklikku toimevalda. Järelikult pole teie praktilises usukogemuses oluline, kas saadate mõttes palve oma kohaliku universumi Loojale-Pojale või Igavesele Pojale kõikide asjade keskpunktis.

7:3.4 (84.4) Vaimugravitatsiooniringluse eristusvõimelist tegutsemist annaks ehk võrrelda närvisüsteemi toimimisega ainelises inimkehas: mööda närvikiudusid antakse edasi ärritusi; mõned ärritused lõpevad varakult seljaaju keskustes, mis siis neile ka automaatselt reageerivad; teised jõuavad vähem automaatsetesse, aga kogemuste põhjal reageerivatesse keskustesse aju madalamatel astmetel, aga kõige olulisemad ning eluliselt tähtsad ärritused mööduvad ainsa hetkega neist alamatest keskustest ja need registreeritakse silmapilkselt inimteadvuse kõrgeimatel tasanditel.

7:3.5 (84.5) Ent kui palju-palju täiuslikum on vaimse maailma võrratu tehnika! Kui teie teadvuses sünnib midagi, mis on tulvil ülimat vaimset väärtust, ning kui te olete seda ka väljendanud, ei suuda mitte ükski jõud universumis takistada seda silmapilkselt jõudmast kogu loodu Absoluutse Vaimisiksuseni.

7:3.6 (84.6) Ja vastupidi, kui teie harras palumine on läbi ja lõhki aineline ning täielikult keskendunud teie enda isikule, ei leidu ühtegi võimalust, kuidas niisugune vääritu palve võiks leida paiga Igavese Poja vaimuringluses. Ühelgi palve sisul, mis pole „vaimu sõnastatud”, ei ole kohta kõikses vaimuringluses: niisugused puhtalt egoistlikud ja ainelised palved surevad ega tõuse tõeliste vaimsete väärtuste ringluses ülespoole. Sellised sõnad on otsekui „kumisev vasknõu ja kõlisev kuljus”.

7:3.7 (85.1) Sureliku palvele annab tähenduse seda ajendav mõte, vaimne sisu. Sõnadel ei ole tähtsust.