Читать книгу Veinijuht. 4. osa. Austraalia - Urvo Ugandi - Страница 2

Viinamarjaaedu – umbes 255 000 ha.

Maailmas 5. veinitootja ja 10. veinitarbija.

Marjasordid. Kasvatatakse umbes 120‒140 erinevat Euroopa ja Lõuna-Aafrika Vabariigi päritolu marjasorti. Kuuma päikeselise kliima tõttu on tumedate sortide osakaal suurem. Tehakse palju seguveine.

Heledad sordid: Chardonnay on peamine hele sort, millele lisanduvad Sémillon, Sauvignon Blanc ja Riesling.

Tumedad sordid: Syrah (Shiraz) on levinuim tume sort, lisaks Cabernet Sauvignon, Merlot, Pinot Noir Grenache ja Mourvèdre. Omanäoliseim segu on Rhône’i päritolu marjasortidest tehtud GSM (Grenache/Syrah/Mourvèdre). Austraalia kohalikud VitisVinifera ristandid on tumedad Cienna ja Tarrango.

Piirkonnad. Enamik veinipiirkondi jääb Austraalia lõunarannikule, eristatakse seitse marjakasvatuse regiooni.

Northern Territory – viinamarjakasvatuse seisukohalt peaaegu mõttetu ala – kuiv ja kuum Austraalia põhjapoolne ala, mis jääb põhjarannikul asuva Darwini ja Austraalia südames asuva Alice Springsi linnade vahele. Viinamarju kasvatatakse Alice Springsi ümbruses umbes 4 ha suurusel alal.

New South Wales ‒ vanim ja suurima kasvualaga kagupoolne Austraalia osa.

Victoria – keskuseks Melbourne’i linn Austraalia lõunarannikul. Oli enne viinapuutäi rünnakut peamine marjakasvatuse ala.

South Australia – enim kvaliteetveini tootev ala Austraalia lõunarannikul, Adelaide’i linna ümbruses, kus asuvad Austraalia parimad viinamarjakasvatuse piirkonnad.

Western Australia – Perthi linna ümbruses asuvad kasvualad Lääne-Austraalias.

Queensland ‒ Austraalia kuum ja niiske idaosa Vaikse ookeani ääres.

Tasmaania – Saar Austraalia lõunarannikul, ka Austraalia lõunapoolseim osariik.

South Eastern Australia – taskukohase hinnaga Austraalia lauaveini päritolunimetus. Marju kasvatatakse suurtel niisutusaladel Riverlandi (South Australia), Riverina (New South Wales) ja Murry-Darlingi (Victoria) piirkondades. Nende piirkondade veine segatakse omavahel ja võib lisada ka juurde ülejäänud GI kasvualade veine (Adelaide Hills, Barossa, Mc Laren Vale jne) Päritolualaks sel juhul on märgitud South Eastern Australia.

Austraalia on suures osas endine ümberasumis- ja sunnitöökoloonia, mille praeguse elanikkonna põhiosa moodustavad Briti saartelt väljarännanute ja -saadetute järeltulijad. Kõigest 2% elanikkonnast moodustavad pärismaalastest aborigeenid, kuigi esimesed asukad jõudsid Austraaliasse juba 50 000 aasta eest Kagu-Aasiast.

Esimesed eurooplased, kes randusid Austraalia põhjarannikul 1611. aastal, olid hollandlased, kes nimetasid paiga New Hollandiks ja nentisid, et maa on kõrbeline, kasutu ja eluks kõlbmatu. New Hollandi nimetust kasutab 17. sajandil Austraalia kohta ka Uus-Meremaa hollandlasest avastaja Abel Tasman. Inglased, kes purjetasid ja kaardistasid kapten James Cooki juhtimisel Austraalia lääne- ja lõunarannikut, leidsid selle olevat aga väga mõnusa kliima ja loodusega ning kapten Cook nimetas oma maabumiskoha mitmekesise looduse tõttu Botany Bay’ks (tõlkes: Botaanika laht), mille ümbrusesse kerkis Austraalia suurim linn Sydney. 18. sajandi lõpus saabus tuhatkond Briti väljarändajat, kellest enamik olid sunnitööle mõistetud vangid. Rannikule rajati esimesed asulad. 1788. aastal istutati sinna lähistele Hunter Valley piirkonda ka esimesed viinapuud koos mitmete teiste viljapuudega. Puuvilju kasvatati peamiselt seetõttu, et sunnitöölistel skorbuuti vältida. 1852. aastaks lõpetati sunnitööliste saatmine Austraaliasse, aga selleks ajaks oli neid seal juba 150 000, neist kolmandik iirlased.

1830. aastatel hakati veini tootma peale New-South Walesi ka mujal Austraalias. 1851. aastal avastati Austraalias kulda ning see andis hoo sisse uuele sisserändelainele Euroopast ja selle tuules ka veiniistanduste rajamisele. 1854. aastal müüdi esimene veinisaadetis Inglismaale. 19. sajandiks olid sealsed neli kolooniat kasvanud Austraalia osariikideks, kus arendati usinasti karjakasvatust ja maavarade kaevandamist. 1847. aastal tunnustas Briti parlament Austraalia Ühendust ja Austraalia iseseisvus 1. jaanuaril 1901. Kuna Sydney ega Melbourne polnud ühenduse pealinnana vastuvõetavad, asutati 1911. aastal Canberra, mis on siiani Austraalia pealinn. 19. sajandi lõpus jõudis viinapuutäi Austraaliasse, aga tänu settelisele liivapinnasele ja geoloogilistele, geograafilistele ning klimaatilistele tõketele ei levinud kahjur kõikidele marjakasvatuse aladele. Samas valmistas Austraalia geograafilise eraldatuse tõttu kuni 20. sajandi keskpaigani veini peamiselt koduturule ja enamik sellest oli kohalikele meelepärane magus punane vein.