Оглавление
Victor Sebestyen. 1946: tänapäeva maailma vormimine
Kaardid
Sissejuhatus
1 „Olen tüdinud nõukogulaste nunnutamisest”
2. Ameerika sajand
3. Venelased – tsaristlik rahvas
4. Stunde Null – nulltund
5. Austria unustab mineviku
6. Luuraja saabub külmast
7. Kokkuhoidlik Britannia
8. Suure Teatri etendus
9. Külma sõja väljakuulutamine
10. Troonist loobumise kriis
11. Vägistamine ja röövimine
12 „Häda, häda sakslastele”
13 „Kuhu iganes, ainult mitte koju”
14 „See Hiina lampkast”
15. Raudne eesriie
16. Sõjaudu
17. Briti võimu loojang Indias
18. Pagulased
19. Kohtud ja vead
20. Kreeka tragöödia
21. She’erit ha-pleta: vähesed ellujäänud
22 „Juutide ja enamlaste vandenõu” – verelaim
23. Sõda terrori vastu
24 „Kuula, maailm. See on Crossroads”
25. Prantsusmaa hiilgus: „Südames vastupanu”
26. Stalini Türgi bluff
27. Kolkata veresaun
28 „Pool-nunn, pool-hoor”
29. Kuninga naas
30. Tühi vaev
31. Üldised juhised – demokraatia
32. Suur külm
Järelsõna
Tänuavaldused
Bibliograafia
Arhiivid
Avaldatud dokumendid
Raamatud ja perioodilised väljaanded
Märkused
Sissejuhatus
1. „Olen tüdinud nõukogulaste nunnutamisest”
2. Ameerika sajand
3. Venelased – tsaristlik rahvas
4. Stunde Null – nulltund
5. Austria unustab mineviku
6. Külmast tuleb luuraja
7. Kokkuhoidlik Suurbritannia
8. Suure Teatri etendus
9. Külma sõja väljakuulutamine
10. Troonist loobumise kriis
11. Vägistamine ja röövimine
12. „Häda, häda sakslastele”
13. „Kuhu iganes, ainult mitte koju”
14. „See Hiina lampkast”
15. Raudne eesriie
16. Sõjaudu
17. Briti võimu loojang Indias
18. Põgenikud
19. Kohtud ja vead
20. Kreeka tragöödia
21. She’erit ha-pleta: vähesed ellujäänud
22. „Juutide ja enamlaste vandenõu” – verelaim
23. Sõda terroriga
24. „Kuula, maailm. See on Crossroads”
25. Prantsusmaa hiilgus: „Südames vastupanu”
26. Stalini Türgi bluff
27. Kolkata veresaun
28. „Pooleldi nunn, pooleldi hoor”
29. Kuninga naas
30. Tühi vaev
31. Üldised juhised – demokraatia
32. Suur külm
Järelsõna
Отрывок из книги
Paul Diggoryle ja Wendy Franksile
1946. aasta oli kõikjal üsna pessimistlik. Aasta alguses teatas üks just Euroopast naasnud tähtis USA riigiametnik Valges Majas aru andes president Harry Trumanile apokalüptiliselt: ohus on kõik maailma alustalad, kogu senine maailmakorraldus, mida oleme tundnud ja mille on loonud meie isad ja isaisad. Ta ei liialdanud. Kõige asjakohasemad sõnad, väljendamaks miljonite inimeste tundeid, leidis, nagu sageli varemgi, Winston Churchill. 1946. aasta septembris kirjeldas ta teise maailmasõja ikka veel kestvaid tagajärgi: „Mis on see armetu olukord, kuhu Euroopa on sattunud? Tohututel aladel värisevad hiiglaslikud piinatud, näljased, murest vaevatud inimolevuste massid, nad vahivad ammuli sui oma linnade ja kodude varemeid ning uurivad tumedat silmapiiri, ega sealt ometi lähene jälle mõni uus hädaoht, hirmuvalitsus või muu õudus. Võitjate seas valitseb tülitsevate häälte paabel. Võidetute seas meeleheite morn vaikus.” (1)
.....
London, veebruar 2014
Kolm kuud pärast Jaapani lüüasaamist hakkasid britid oma garnisoni kokku tõmbama, kuid venelased jäid võimutsema. Sõja ajal olid okupatsiooniväed üldjoontes hästi läbi saanud. Näiteks ülistas Briti Tehreani saadik Sir Reader Bullard oma teadetes nõukogulaste püüdu aidata nälja ajal toita nende okupeeritud alale jäänud elanikkonda. Pärast sõda kerkis kiiresti pinnale aga umbusk. Tundus, et Suurbritannia ja Venemaa mängivad Kesk-Aasia mõjuvõimu peale taas 19. sajandi Suurt mängu. Seda kiplinglikku pilti muutis siiski uus mõjur: esimest korda andsid oma kohalolu Iraanis ja kõikjal mujal Lähis-Idas tunda Ameerika Ühendriigid.
.....
