Читать книгу Lasnamäe valge laev - Viktoria Ladõnskaja - Страница 5

EESSÕNA

1861. AASTAL KOGUNESID LASNAMÄE NÕLVALE eesti talupojad. Neid oli seal palju. Nad ootasid üht laeva. Valget laeva, mille tulekut oli lubanud prohvet Maltsvet. Laeva, mis pidi nad toimetama tõotatud maale.

See oli veider olukord. Inimesed olid jätnud oma kodu ning ootasid teadmatuses pikki nädalaid. Kohalikud saksakeelsed ajalehed ironiseerisid maltsvetlaste üle avalikult. Arutleti, mis pani talupoegi nii käituma – kas selle taga olid valeteated, kergeusklikkus või massipsühhoos. Uudishimulikud linnakodanikud käisid kohapeal, et seda imet oma silmaga näha.

Prohvet Maltsvet, kodanikunimega Juhan Leinberg (1812–1885), oli rajanud usulahu ja kutsus nüüd oma jüngreid orjusemaalt lahkuma ja Krimmi ümber asuma. 1861. aasta kevadel, kui Leinberg ise oli Venemaal, hakkasid levima kuuldused, nagu oleks tal õnnestunud hankida laev, mis asub Lasnamäe kaldapealselt teele 25. mail 1861. Juba tükk aega enne seda hakkas rahvas Lasnamäe nõlvale kogunema.

MIDA SÜMBOLISEERIB TÄNAPÄEVA LASNAMÄE? Nõukogudeaegset vägivaldset venestamist – nii võiks ilmselt sõnastada seisukoha, mis on levinud eestlaste seas. Arvata on, et stampvastuse saaks ka vene keelt kõnelevatelt inimestelt: „Teil ei olnud siin ju enne midagi. Kõik selle ehitas nõukogude võim.” Kuid mõlemad vastused on valed. Sest ekslik on arvata, nagu sündinuks Lasnamäe nõukogude ajal. Lasnamäe ajalugu ulatub ajas kaugele tagasi ning annab mitmel põhjusel alust uhkust tunda.

Alustagem sellest, et Lasnamäe piirkonnaga on seotud ajalooline sündmus, millel oli oluline tähendus kogu eesti rahva iseteadvusele: Jüriöö ülestõusu kõige suurem lahing toimus just praeguse Lasnamäe alal. Kui uskuda kroonikuid, siis osales selles võitluses tolle aja kohta tohutu hulk mehi – 10 000 talupoega.

Ajaloolase Robert Nermani raamat „Lasnamäe ajalugu”, mis ilmus 1998. aastal, mõjub teadmishimulise lugeja hallidele ajurakkudele täpselt samamoodi, nagu 1990. aastate alguses mõjusid venelastele laulja ja laululooja Igor Talkovi laulusõnad:

О, генеральская тетрадь,

забытой правды возрожденье,

как тяжело тебя читать

обманутому поколенью.^[1.]

Oma raamatuga kinkis Nerman Lasnamäele tagasi tema ajaloo, mille see piirkond oli unustanud. Muu hulgas meenutatakse, et Liivi sõja ajal muutus Lasnamäe korduvalt julmade lahingute tallermaaks. Sellesse aega jääb ka 1576. aastal Lasnamäel aset leidnud rüüsteretk. 22. juunil saabus Tallinna alla üle 500 venelase ja tatarlase, kes viisid Lasnamäelt ära kõik kariloomad. Balthasar Russow kirjutab, kuidas mõisainimesed, sõdurid ja mõned linnakodanikud hüppasid hobuste selga ning asusid röövleid taga ajama. Umbes 30 kilomeetri kaugusel Tallinnast jõuti neile järele ning riisutud vara toodi tagasi.

Minnes ajas edasi, kuid jäädes ikka Lasnamäele, avastame, et 17. sajandil võeti siinsete paikade nimetamiseks kasutusele uued kohanimed. Näiteks S. Waxelbergi 1688. aasta linnaplaanil on nimega Laks-Berg tähistatud Lasnamäe paekallast. Ja siinkohal peab mainima üht Laksbergi tähtsamat vene keelt kõnelevat asukat – Venemaa valitsejat Peeter Suurt.

Sergei Issakovi ja Tatjana Šori raamatus „Vene Impeeriumi valitsejad Eestimaal” on kirjutatud: „1714. aasta 11. juunist kuni 18. juulini viibis Peeter Esimene tol aastal teist korda Revelis. See sõit oli esmajoones seotud Venemaa sõjalaevastiku lahingutegevusega Balti merel. Tsaari saatis sellel reisil Katariina, kes jõudis siia mööda maismaad abikaasast isegi varem, 7. juunil, ning seadis end sisse Laksbergi jalamil asuvas suvemajas.”

Muide, koht meeldis imperaatorile ning 22. juulil 1718, kui ta viibis Laksbergi all suvemajas, määras ta kindlaks tulevase lossi ja pargi asukoha. Seda päeva võib lugeda Kadrioru lossi ja pargi sünnipäevaks.

Lasnamäe linnaosal on oluline koht ka Eesti spordiajaloos. 18. märtsil

1884. aastal asutatud Tallinna Ratsaspordi Selts rentis linnalt siin karjamaa, kuhu rajati hipodroom. 1886. aasta jaanipäeva võiduajamisest kirjutas ajaleht Virulane: „Ülemiste mäel peeti sel päeval rahvarohkel pealtvaatamisel suurt hobuste võidujooksmist. Esimese auhinna, 300 rubla, sai parun Wrede 6-aastane mära.” Sellest hipodroomist on praeguseks säilinud vaid Võidujooksu tänava nimi.

Eesti esimene teadaolev õhulend toimus samuti Lasnamäe ümbruses. See oli 1881. aastal, kui Peterburist pärit Bergi-nimeline mees demonstreeris Tallinnas oma siidriidest õhupalli Progress. Aeronaut, kellel oli selja taga juba 300 lendu, tõusis 28. juuli õhtul Kadrioru pargi lähedalt 1500 jala kõrgusele õhku. Sellest kirjutab Ants Künnapuu oma raamatus „Teedel õhuavarustesse”.

19. sajandil oli Lasnamäe linlaste romantiliste väljasõitude paik. Kuid 20. sajandi alguses pidi siinne piirkond kuulsa Soome arhitekti Eliel Saarineni Suur-Tallinna planeerimiskava kohaselt muutuma noobliks linnaosaks, kuhu pidid tulema jõukamate kodanike korterid. Enamgi veel – Lasnamäele kavatseti ehitada esinduslik Ooperi väljak koos uhke ooperiteatriga. Need lennukad ideed jäid siiski ainult paberile. Vahetult enne Esimest maailmasõda hakati Lasnamäele rajama võimsaid kindlustusi, kuid 1918. aastal ehitustööd seiskusid.

Praegu on huvitav lugeda möödunud aegade statistikast näiteks seda, et Priisle küla talumaad olid suuremad kui ümberkaudu. Ja edasi veel Robert Nermani kogutud detaile 1930. aastatest: „Priisle talus leidus 10 õuna-, 1 pirni-, 9 ploomi- ja 5 kirsipuud, 10 karusmarja-, 10 musta- ja 5 punasesõstrapõõsast.” 1930. aastate lõpus oli Lasnamäel 1101 ehitist, 473 neist olid elumajad.

On üsna loomulik, et Lasnamäed mainitakse ka Teise maailmasõja kroonikates. 1941. aasta 26. augustil jõudsid sakslased Kadriorgu, kuid 27. augustil lõid venelased nad vasturünnakuga tagasi Lasnamäele. Ägedad lahingud toimusid Ülemiste ja Sikupilli piirkonnas.

Ja lõpuks, 1960. aastate algusest taasiseseisvumiseni. Nende aastatega muutus Lasnamäe tundmatuseni. Plaanilist suurelamuehitust alustati Lasnamäel 1970. lõpus. Lühikese ajaga rajati paneelelamurajoon, millel olid oma aja nõudmistele vastavad ülesanded ja eesmärgid.

Ja siin ta nüüd on, uus aeg. Ametlikest andmetest nähtub, et 2011. aasta 1. aprilli seisuga oli Lasnamäele sisse kirjutatud 116 193 inimest. Seega elab Lasnamäel rohkem kui neljandik Tallinna elanikest. Muide, ka Lasnamäe linnaosa suurus, 30 ruutkilomeetrit, annab õiguse nimetada seda Tallinna suurimaks elurajooniks. On tähelepanuväärne, et kolm neljandikku piirkonna elanikest suhtlevad vene keeles ning ülejäänud neljandiku emakeel on eesti keel.

MÜÜTILISE „LASNAMÄE VALGE LAEVA” TEEMA on köitnud mitme Eesti kirjaniku meeli. Eduard Vilde käsitles oma romaanis „Prohvet Maltsvet” valge laeva ootamist kui talurahva loomulikku reaktsiooni baltisaksa mõisnike rõhumisele ja ülekohtule. Friedebert Tuglas kirjutas Vilde „Prohvet Maltsveti” mõjutusel miniatuuri „Must laev”. Aino Kallast inspireerisid need sündmused kirjutama sümbolistlikku novelli „Lasnamäe valge laev”.

Mulle näib ajuti, et Lasnamäe nõlval seisavad ikka veel inimesed ja ootavad oma valget laeva. Ei tea, kas tegemist on eksliku info, kergeusklikkuse või massipsühhoosiga? Ajalehed ironiseerivad, muu rahvas vaatab võõristades kõrvalt. Ajalooratas on teinud järjekordse ringi, palju vett on merre voolanud, ootavate „talupoegade” välimus on hoopis teistsugune, kuid nende lootuste sisu ... Lasnamäe nõlvale kogunenud on tegelikkusega ikka vastuolus.

1 Oh, kindrali vihik, / taaselustunud unustatud tõde, / kui ränk on sind lugeda / petetud põlvkonnal. (vene k; siin ja edaspidi Katrin Linaski tõlked) [ ↵ ]