Читать книгу Klounid ja faunid - August Gailit - Страница 6

Tänane post tõi üllatava saadetuse: terve vihk Arthur Valdese kirju kui ka teiste isikute mälestusi vara langenud kirjanikust. Esimesed on kirjutatud vene keeles ühele Leedu preilile, teised aga on leedukeelsed ning sisaldavad biograafilist materjaali sest ajast, kui Arthur Valdes peatas oma rännakuil Ulmaleni rannas (leedulaste ning lätlaste väike, kalurite küla põhja pool Meemelit) katoliku preestri Dominaikise juures.

Arthur Valdese mälestust liig kalliks pidades, pole tahtnud neis kirjades midagi muuta või lühendada, kuigi asjast sagedasti kõrvalekaldumisi ette tuleb. Olen katsunud neid kirju sõnasõnaliselt tõlkida, olgugi et selle all stiililine ühtlus on kannatanud. Kirjavahetust ja mälestusi avaldades, ei või ma ühtlasi vastutust enese pääle võtta, kui õiglased ning erapooletud on otsused Valdese kohta, sest ma pole isiklikult Arthur Valdest iialgi näinud, ega temast rohkem kuulnud, kui palju seda on juba teada meie ajakirjanduses Friedebert Tuglase, Aleksander Tassa ja Jaan Kärneri kaudu.

Terve saadetus jaguneks kolme ossa: Leedu luuletaja Kazys Baltis’e kaaskiri saadetusele, preester Dominaikise mälestused ja Arthur Valdese enese kirjad. Ses järjekorras avaldangi need materjaalid. Seletuseks olgu veel tähendatud, et ma Kazys Baltis’ega mitmed suved Balti mere kallastel ümber olen kolanud ning rännakuil tihti Ulmalenis preester Dominaikise juures peatanud, kelle lahkus rändajate vastu ainult leedulastele nii iseloomulik näib olevat. Et selle kirikherra juures hiljemalt ka Arthur Valdes on peatanud, sest kuulsin esimest korda neist kirjadest.