Читать книгу Leegitsev rist 2. osa - Диана Гэблдон - Страница 8

Mässajatevastase retke päevik

Kuberner William Tryon

Neljapäeval, 2. mail

Craveni ja Cartereti üksused asusid New Bernist teele, kaasas kaks vankrile tõstetud välisuurtükki ja kuus pöördkahurit; kuusteist suurt veovankrit ja neli väiksemat on täis pakke ja laskemoona ning toiduaineid on nii palju, et jätkub ka vägedele, kes liituvad nendega teel kolonel Bryani valdustes oleva ühise kohtumispaiga poole.

Kuberner lahkus New Bernist 27. aprillil ja jõudis kolonel Bryani poole 1. mail. Kahe piirkonna väeüksused ühinevad täna.

Reedel, 3. mail ühendlaagris

Kuberner vaatas kell 12 Neuse’i jõe läänekaldal koolmekoha juures aasal üksused üle.

Laupäeval, 4. mail

Ühinenud väesalgad marssisid Johnstoni kohtumaja juurde. Üheksa miili.

Pühapäeval, 5. mail

Marssisime major Theophilus Hunteri Wake’i maakonna valdusteni.

Kolmteist miili.

Esmaspäeval, 6. mail

Armee tegi peatuse ja kuberner võttis kindral Musteri valdustes vastu

Wake’i rügemendi. Selle komandör kolonel Hinton andis kubernerile teada, et suutis kompaniist, mille oli kohustatud enda ümber koondama, maakonnas valitsevate vastaliste meeleolude tõttu kokku saada kõigest kakskümmend kaks meest.

Märganud Wake’i rügemendi eest möödudes üleüldist tõrksust, täheldanud, et viie mehe peale olid napilt ühel relvad, ja tõdenud, et kui ta oli esitanud üleskutse astuda vabatahtlikuna teenistusse, keeldusid nad sellele allumast, andis ta sõjaväele käsu pataljon ümber piirata ning saatis seejärel kolm oma koloneli ülesandega valida välja nelikümmend kõige silmapaistvamat ja tegusamat meest – manööver, mis külvas tol ajal umbes neljasajast mehest koosnevas rügemendis paras jagu paanikat.

Mehi teenistusse kutsuvad armeeohvitserid tegid innukalt selgitustööd ning saavutasid selle, et vähem kui kahe tunniga koosnes Wake’i kompanii juba viiekümnest mehest. Öö hakul lasti Wake’i rügemendil minna häbistatuna niihästi neile osaks saanud alandusest kui ka nende endi käitumisest, mis oli selle põhjustanud. Sõjavägi pöördus laagrisse tagasi.

Kolmapäeval, 8. mail

Kolonel Hintoni väeüksus jäeti maha takistamaks sealse maakonna rahulolematutel koondumast ning ühinemast naabermaakondade reguleerijatega.

Täna hommikul marssis üks väeosa kurikuulsa reguleerija Turner Tomlinsoni maja juurde, vangistas mehe ja tõi laagrisse, kus ta luku ja riivi taha pandi. Mees tunnistas üles, et on reguleerija, kuid midagi enamat ei olnud nõus rääkima.

Armee marssis edasi ja jäi laagrisse Boothi lähedal New Hope Creeki ääres.

Reedel, 10. mail

Tegin peatuse, käskisin vankreid parandada, hobuseid rautada ja kõik korda sättida. Hillsborough’s vaatasin üle kaks Orange’i maakonna rahvakaitseväe kompaniid.

Vang Tomlinson põgenes täna õhtul kartserist. Teda aeti taga, kuid kätte ei saadud.

Pühapäeval, 12. mail

Ületasime rännakmarsil Haw’ jõe ja heitsime selle läänekaldal laagrisse. Võis oodata, et reguleerijad takistavad rojaliste jõge ületamast, nagu seisis nende plaanides, aga nad ei oodanud, et armee lahkub Hillsborough’st enne kui pärast esmaspäeva, ning vägede säärane äkiline manööver ajas nende plaanid osaliselt nurja.

Sain täna kiirteate, et kindral Waddell ja talle alluvad väed olid sunnitud tõmbuma reguleerijate surve all tagasi Yadkini jõe taha.

Jumalateenistusel pidas jutluse reverend härra McCartny. Kirjakoht:

„Kel pole mõõka, müügu oma pealisrõivas ja ostku mõõk”.^[1.]

Täna ühines armeega vabatahtlikuna kakskümmend härrasmeest, peamiselt Granville’i ja Bute’i maakonnast. Nendest moodustati major MacDonaldile alluv kergeratsaväeüksus. Tiival olev üksus nabis kinni püssiga varitseva reguleerija. Volinik võttis tema majast kaasa pooliku ankru rummi, mis oli mõeldud reguleerijatele. Samuti mõned sead, kes väidetavasti kuulusid tema perekonnale.

Esmaspäeval, 13. mail

Rännakmarss O’Neali juurde. Kell 12 saabus kindral Waddelli virgats suulise teatega – kirjalikku ei julgenud ta kaasa võtta, kartes, et see võib sattuda vaenlase kätte.

Teade seisnes selles, et neljapäeva, 9. mai õhtul piirasid reguleerijad kahe tuhande mehega kindrali laagri ümber ning nõudsid ülimalt ülbel ja häbematul toonil, et ta tõmbuks tagasi teisele poole Yadkini jõge, millest ta asus kahe miili kaugusel. Kindral keeldus nende nõudele järele andmast, väites, et peab alluma kuberneri korraldusele.

See muutis reguleerijad veel jultunumaks ning nad üritasid indiaani sõjahüüdude saatel tema meestele hirmu nahka ajada.

Kindral, kelle meeste arv ei ületanud kolmesadat, kusjuures noodki ei ilmutanud valmidust vastupanu osutada ning paljud tunnimehed olid reguleerijate poole üle läinud, pidi lõpuks nende nõudmistele alla vanduma ning taandus järgmisel hommikul koos suurtükkide ja moonaga Yadkini taha, mispeale reguleerijad nõustusid laiali minema ja pöörduma tagasi oma paiknemiskohtadesse.

Sõjanõukogu, kuhu kuulusid Tema Majesteedi nõukogust auväärt

John Rutherford, Lewis DeRosset, Robert Palmer ja Sam Cornell ning kolonelid ja sõjaväe väliohvitserid, hakkas sedamaid virgatsi toodud teadet arutama ning otsustas, et armee peab plaanitud marsruuti muutma ja suunduma kapten Holti maadelt Hillsborough’st Salisburysse viivale teele, mööduma kõigi jõududega Väike- ja Suur-Alamance’i jõest ning marssima aega viitmata edasi, et ühineda kindral Waddelli vägedega; armee läkski liikvele ja heitis öö hakul laagrisse Väike-Alamance’i läänekaldal; kusjuures üks suur jagu saadeti ette hõivama Suur-Alamance’i läänekallast, et vaenlase väed ei saaks selles tähtsas punktis kanda kinnitada.

Täna õhtul tuli teade, et reguleerijad saadavad oma asulatesse maakuulajaid ning kogunevad Hunteri valduste lähedal Sandy Creekis.

Rännakmarsi järel ühinesime Suur-Alamance’i läänekaldale jõudnud vägedega ja püstitasime kindlustatud laagri. Sinna jäi armee pidama, kuni Hillsborough’st toodi juurde provianti, mistarbeks tühjendati mitu vankrit ja saadeti laagrist Hillsborough’sse.

Tänaõhtuste luureandmete järgi valmistuvad mässajad öösel laagrit ründama; kokkupõrkeks on ettevalmistused tehtud; kolmandik armeed on saanud käsu püsida öö läbi lahinguvalmis, teised peavad magama, relvad käeulatuses. Häiret ei antud.

Teisipäeval, 14. mail

Peatus. Meestel käsk püsida laagris.

Armee oli nagu eilegi kogu öö relvil. Häiret ei tulnud.

Kolmapäeval, 15. mail

Õhtul kella kuue paiku sai kuberner mässajatelt kirja, mille esitas sõjanõukogule, kes otsustas, et armee marsib järgmisel varahommikul mässajate peale, kuberner saadab neile kirja, milles esitab tingimused, ning kui need tagasi lükatakse, järgneb rünnak.

Mehed jäid kogu ööks relvile. Häiret ei antud, ehkki mässajad on end sisse seadnud laagrist viie miili kaugusel.

Unenäoraamatust

Hillsborough, 15. mai

„Läinud ööl jäin varakult magama ning ärkasin enne koitu keset halli pilve. Terve päeva olen kõndinud otsekui udus; inimesed räägivad minuga, kuid ma ei kuule neid; näen nende suud liikumas, noogutan ja naeratan, ent lähen eemale. Õhk on palav ja lämbe ning kõigel on kuuma metalli lõhn. Mu pea valutab, aga kokk kolistab kastrulitega.

Olen püüdnud kogu päeva meelde tuletada, mida ma unes nägin, kuid ei suuda – on ainult hallus ja hirm. Ma pole eales viibinud lahinguvälja lähedal, aga mulle meenub, nagu oleksin näinud unes suurtükisuitsu.”

1 Luuka 22:36. [ ↵ ]