Читать книгу Räestu raamat - Lauri Sommer - Страница 10

Vanaisa ja Vanaema tutvusid, ma ei teagi. Sama kant, võib-olla oli yksteist juba latsõh laadul või kiriku juures nähtud. Jäneste ja Suurõ-Rääptsyvä olid kyllalt lähestikku. Kui pruudilt pulmade kohta pärisin, siis ytles ta umbes, et “mis seal ikka”, “ar’ laulatõdi”, “mehe sai”… Vanal Daaŕol oli kolm tytart meheleminekueas ja kõigile saidki saajad, ainult Kati saatus tuli kõrverik – yks ta laps syndis Downi syndroomiga ja ta ise sattus essytaja kätte, surigi metsa. Või on metsa surra just ilus? Ja ega olnud ju ainult yks halbus, alandus ja ebavõrdsus minu vanadel. Aegamööda leppis see ahastanud pruut, nagu on leppinud sajad ja tuhanded. Oli tal ju ka natuke nukker meelelaad, aga mehe jõud ja ettevõtlikkus aitasid neid palju.