Читать книгу Ravitseja-Leenu tarkused - Mati Soonik - Страница 11

Nõiutud laps

Оглавление

„So laps aa külh ää noiutud,” otsustas Tuisu Leenu tüdruku üle, kes ta ees kahvatuna seisis. „Aga senest noidusest saame jagu.”

„Kuda ometigid!” lunis odratolgus, kes oli mures oma tütre pärast.

„Äi sii ole suurt tarkust tarvis ühtid,” seletas Leenu. „Sa lehed lapsega sauna. Paned ta toobrise istuma, teed toobriveega viha märjaks ja sis vihtled teda laval. Nee sönad lausud sene juures:

„Sop-sop sortsi soone pääle,

viha lehes noiast nähtud veere pääle!

Uku tehku tervess teda,

noial endal tulgu häda!”


„Nee noidussönad äi jäe moole meele mette. Teeme sene noiduse so juures ää. Kui senest abi aa, saad moolt kibus mett,” teatas odratolgus.

Mõeldud, tehtud! Leenu küttis sauna, kamandas tüdruku toobrisse istuma, vihtles teda laval ja ütles talle nõidussõnad peale. Odratolgus sai tütrega koju sõita, aga nädala pärast oli ta Tuisul tagasi kibuga, milles oli viis toopi mett,.

„Lapse silmnägu särab jälle,” oli lühike seletus ja odratolgus kamandas ruuna uuesti Käina suunas sörgile.

Tal oli mure kahekümne mesipuu pärast, mis koduaias seisid. Mine tea, millal mesilinnud peret heidavad!

Ravitseja-Leenu tarkused

Подняться наверх