Читать книгу Ravitseja-Leenu tarkused - Mati Soonik - Страница 7

„Mo Juuli aa juba suur lika, aga ikkagid pissib öösel asemele,” kurtis Hansu Kata Tuisu Leenule.

„Ah et Juuli pissib öösel asemele,” kordas Leenu mõtlikult. „Mo Liisu pissis ka voodise, kuid ma sai temaga sene paha kombe korda.”

„Kuda?” uuris Kata.

„Äi sii ole kuntsi meskid. Ma äi lase taal änam ehtul mürada ja juua äi saa ta sis ka mette. Külh läheb Juulil ka see komme mööda, kui sa sedasi talitad. Riielda ja vitsa äi tohi taale mette anda,” seletas Leenu.

„Vöi nönna lihtne aa senest pahast ammetist lahti saada!” imestas Kata. „Ma karistasi Juulid töösti nattune. Ta sai isigid vitsa hirmu tunda.”

Leenu vangutas pead.

„Soole omale tuleb vitsa anda, et süütud last nuhtlesid. Ta aa niigid mures, aga sina veel karistad teda. Sedasi annad senele ammetile just hoogu juure.”

Kata ohkas.

„Mes aa tehet, see aa tehet, kuid kena keik, et mo moistust turgutasid ja nüid saa ma vigade parandust tehja.”