Читать книгу Sõna jõud - Mikk Sarv - Страница 22

Vahel juhtub, et meie terviklikku ja rõõmsasse olemisse lõikub haav. Lõikajaks võib olla kuri sõna, mõte või isegi pilk. Haavatud olek sunnib otsima pelgupaika, kus vaikuses ja rahus taastuda ning terveneda. Kes võiks pakkuda sellist paika?

Mehetapja Maie laul on üks dramaatilisemaid meie regilauluvaras. Mai tantsib mäe peal nõiatantsu, tal on sulg suus, pärg pääs, hanesulg hambas. Tants on nii vägev, et sellest lummatud Jüri kosib Mai endale naiseks.

Mai söödab Jürje sealihaga ja joodab õllega, lõpuks viib endaga magama. Kuid nüüd läheb midagi teisiti kui tavaliselt inimestel. Mai seab noad voodipõhja ja Jüri läheb otseti odaje, nuketi nuateraje.

Edasi magab Mai rahumeeli hommikuni. Küllap magaks lõunanigi, kuid eit, Jürje ema, läheb Maie üles ajama, et ta loomad küla karjamaale ajaks. Siis leiab ta voodi täis verd.

Eit tõreleb Maiega, miks ta oma noore mehe surmas. Mai üritab vastu vaielda, väites, et ta kahjas vaid ohvrilooma – lambatalle, vasika ja musta kuke. Eit käib vaatamas ja leiab kõik nimetatud loomad-linnud elus olema.

Nüüd algab painajalik tagaajamine. Mai otsib varju erinevatelt metsapuudelt, kuid nii kuusk, kask kui lepp teatavalt uhkelt, mille valmistamiseks nad end juba inimesele lubanud on ja kuidas nad seetõttu Maie pelgupaigaks kõlbmatud on.

Lõpuks on haab nõus Maie oma koore alla ja lehtede ligi võtma.

Mai on haavapuu sees kenasti peidus, kuid jälg temast jääb haava lehtedesse. Kevaditi puhkevad need pungadest veripunastena. Suvi läbi värisevad lehed hirmunult iga õrnemagi tuulevirvenduse puhul. Ja sügisel enne varisemist värvuvad haavalehed taas veripunaseks.

Nii tuletab haavapuu maikuus meelde loo Maiest. Mai tappis Jürje nagu ohvritalle. Samamoodi kahjab maikuu jürikuised uhked ja kinnised pungad, päästes võrsete kasvamisega roheluse voolama.

Taimedele rohelist värvi andva klorofülli molekul erineb inimeste ja loomade verd punaseks värvivast hemoglobiinist ühe keemilise elemendi võrra – klorofüllis kesksel kohal oleva magneesiumi asemel on hemoglobiinis raud.

Nii oleme omavahel lähedased – meie roheverelised vennad-õed taimerahva hulgast ja meie ise punaverelisest maarahvast. Ka mehetapja Maie laul aitab seda meeles hoida.